SEB korraldatud uuringust selgus, et 18-29-aastastest Eestimaalastest neljandik ei oma isiklikku sõiduvahendit ning ei plaani seda soetada ka tulevikus. Peamiste põhjustena tõid noored välja juhilubade puudumise ning eelistuse liikuda jalgsi, ratta- või ühistranspordiga.
SEB poolt 18-29 aastaste noorte seas läbi viidud uuringust selgus, et pea sama tihti, kui kasutavad inimesed igapäevaseks transpordivahendiks autot (39%), eelistatakse sihtkohta jõudmiseks liigelda ühistransportiga (33%). Viimast hindasid enim Tallinna ja Harjumaa ning Järvamaa elanikud. Seejuures kasutavad ühistransporti enam nooremad – ligi pooled 18-19-aastastest ning 40% 20-25 aastastest kasutavad peamise sõiduvahendina avaliku transpordi teenuseid.
Tähelepanuväärsem on aga tõsiasi, et kui pooltel Eestimaa noortel on juba auto olemas, siis neljandik noortest ei oma isiklikku sõiduvahendit ning ei plaani seda seotada ka tulevikus. Autovabadust hindavad seejuures enim 20-22- ning 26-29-aastased.
“Peamiste põhjustena, miks noored autot osta ei plaani, toodi välja juhilubade puudus ning ka vajaduse puudumine isikliku sõiduvahendi järgi, sest ühistranspordi ühendused on nende hinnangul piisavalt mugavad. Kallinenud juhilubade tegemise valguses on see ka mõistetav. Lisaks toodi esile rahaliste vahendite puudust. Arvestades, et noore inimese sissetulekud ei pruugi niigi hinnatõusudele järgi jõuda, teevad kõrgeid kütusehinnad ja eesootav automaks isikliku sõiduki soetamise ja ülalpidamise üha enam kättesaamatuks. Kuna täna pole aga linnadevaheline ühistransport nõnda efektiivne, et võiks asendada autot, ning selgus, et autode ühiskasutust kasutavad peamise transpordiviisina vaid 2% uuringus osalenutest, ei ole täielik autovabadus ka üha enam fookuses oleva jätkusuutlikkuse vaates siiski veel mõeldav,” rääkis SEB liisingujuht Rein Karofeld.
Üleminek isiklikult sõiduvahendilt ühistranspordile nõuab mitmeid ümberkorraldusi
Ka Tallinna Linnatarnspordi (TLT) poolt käesoleva aasta kevadel korraldatud ja linnaelanike seas läbi viidud uuringust selgus, et ühistransporti kasutavad peamise liikumisvahendina ligi pooled linnakodanikest. Seejuures sõidavad avaliku transporditeenusega enim 15-19 aastased noored (ligi 70%). Oodatult raskeim on ühistransporti kasutama suunata aga inimesi, kes liiklevad linnas peamiselt autoga. Neist koguni neljandik ei ole ühistranspordile üleminekut nõus isegi kaaluma. Ülejäänud ootaksid isiklikust sõiduvahendist loobumiseks olulisi muudatusi marsruutides ning eelistaksid vähem ümberistumisi.
“SEB andmed näitavad, et vanuse kasvades kasvab ka inimeste soov soetada isiklik liikumisvahend. Seda, kas tänased noored teevad ka kümne aasta pärast valiku pigem ühistranspordi kasuks, näitab aga aeg. Kindlasti mängivad valiku tegemisel oma rolli nii avalike transporditeenuste kvaliteet kui ka isikliku auto soetamise ja ülalpidamise hind, mis võivad, kuid ei pruugi tulevikus oluliselt tõusta,” arutles Karofeld.
“Tallinna ühistranspordi teenusega ühendame linna eri osi ning inimesi, kes soovivad praktilistel vajadustel liikuma saada. Kui täna sõidetakse ühistranspordiga ligikaudu 280 000 korda päevas, oleks meie soov kasvatada see näitaja 500 000-ni. Sellele eesmärgile aitavad kindlasti kaasa teenindustaseme tõstmine (nt. juhtide koolitamine) ning sõidukipargi, marsruutide ja liinide uuendamine. Nõnda võiksid inimesed eelistada ühel hetkel ühistransporti autoga liiklemisele. Kaugemas tulevikus võiks linnaruum olla planeeritud selliselt, et auto on võimalik parkida linna äärde, et siis kõik linnasisesed toimetused ühistranspordiga teha,” rääkis Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige Kaido Padar.
SEB Eesti noorte uuring viidi koostöös Norstatiga läbi 2024. aasta juulis. Uuringus osales 400 noort vanuses 18-29-aastat.
Allikas. SEB
