Järgmise aasta sügisest saavad soovijad II sambasse kogunenud pensioniraha ise investeerida või selle välja võtta. Aega otsustamiseks on ning tasub läbi mõelda, kuidas oma pensionisäästudega käituda. Selge on aga see, et väljumine tähendab keskmise palga saajale kümne aasta jooksul ligikaudu 10 000-eurolist rahalist kaotust.
Teatavasti makstakse soovijatele välja kogu II samba raha, mis on sinna kogunenud. Kõigilt neilt võetakse maha 20 protsenti tulumaksu, nii et näiteks sambas oleva 6000 euro asemel jõuab pangakontole 4800 eurot jne. Raha väljavõtmine tähendab ka seda, et uuesti II sambaga liitumine saab võimalikuks alles kümne aasta pärast.
Kuid lisaks tulumaksule kaasneb II sambast loobumisega veel üks aspekt. Praegu läheb II samba kliendi töötasult kaks protsenti pensionifondi ning riik maksab sinna neli protsenti lisaks. Riigi panus jääb sambast väljumisel laekumata. Ühes kuus pole keskmiselt palgalt – mis praegu on veidi üle 1400 euro – lisanduv 60 eurot justkui suur raha, aga kümne aasta peale teeb see juba 7200 eurot. Arvestades eeldatavat palgakasvu ning antud summa tootlust pensionisambas, siis kümne aastaga jääb endine II sambasse koguja ilma ligi 10 000 eurost. Kahekordse keskmise palga teenija kaotus on vastavalt umbes 20 000 eurot.
Igaüks otsustab, kas II sambast väljumine on väärt esiteks 20-protsendilise tulumaksu maksmist ning teiseks loobumist umbes 10 000 eurost. Isegi kui vastu saab lubaduse, et I samba pension on tulevikus suurem. Siiski on I samba valem muutunud, nii et raha jaotatakse varasemast solidaarsemalt ning sotsiaalmaksu riigieelarvesse jättes võib ümberjaotamise tõttu olla võit I sambast väga väike.
Raha hakatakse välja maksma alles septembrist 2021
Kui pensionisambast väljumise avaldusi saab hakata esitama 1. jaanuaril 2021, siis väljamakseid tehakse avalduse esitanutele alates 1. septembrist 2021. Väljumisavaldusi võetakse kõigepealt vastu märtsi lõpuni ning seejärel saab avaldusi esitada aprillist kuni juulini, mil II samba raha makstakse välja alates 1. jaanuarist 2022. Edaspidi toimuvad väljamaksed kolm korda aastas ja avalduse peab selleks esitama vähemalt viis kuud varem. Avaldust saab veel tagasi võtta kuni üks kuu enne väljamakset.
Pensionireform pakub II sambasse kogujale mitmeid kasulikke alternatiive, millega on tark end kurssi viia. Kuna kõik investeerimisvõimalused ei ole kohe 2021. aasta alguses teada, ei tasu kiirustada ega teha läbimõtlematuid otsuseid.
Allikas. SEB
23 eurot kuus: II samba maksete peatamine säästab poeskäigu jagu raha
Oktoobris saavad inimesed otsustada, kas nad jätkavad omapoolseid sissemakseid II pensionisambasse 1. detsembrist kuni 2021. aasta augusti lõpuni. Riik katkestas omapoolsed maksed juba juulis ning nüüd saavad tulevased pensionärid otsustada, kas nad panustavad ka nimetatud üheksa kuu jooksul II sambasse 2% palgast. Milline on otsuse mõju inimese rahaasjadele?
Tänavu II kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 1433 eurot. Juhul kui pensionikoguja peatab II samba sissemaksed, siis aitab see ühes kuus säästa 23 eurot ehk ühe-kahe poeskäigu jagu raha. Üheksa kuuga teeb see ca 207 eurot kokkuhoidu, mis oleks mõistlik säästa või investeerida. Aga kas seda omal käel päriselt ka tehakse või läheks see igapäevasesse tarbimisse?
Juhul kui keskmise palga saaja otsustab II samba makseid jätkata, siis 2% kuupalgalt tuleb endiselt tasuda, kuid see läheb pensioniinvesteeringuks ning riik lisab hiljem omapoolse panuse. Sel moel paneb investor koos riigipoolse toetusega 9 kuuga tuleviku jaoks kõrvale ligi 774 eurot. Kui ta maksed katkestab, siis kokkuvõttes tähendab see kogujale ligi 570-eurost kaotust.
2500-eurose brutokuupalga puhul „säästab“ koguja peatamisel esialgu 9 kuuga 360 eurot, kuid kokkuvõttes jääb II samba kontole laekumata 1350 eurot ehk miinus on ligi 1000 eurot.
SEB kevadine kliendiuuring näitas, et 75% plaanib II samba sissemakseid jätkata ning 25% katkestada. Sellest lähtuvalt peataks Eestis maksed ca 105 000 inimest, mis teeks ligi 60 miljonit eurot miinust keskmise palgaga pensionikogujatele.
Maksete peatamisel omad riskid
Eelmise kümnendivahetuse majanduskriisis toimunud pensionimaksete peatamise analüüs kinnitas, et kriisijärgne pensionimaksete jätkamine tõi investorile kolmandiku suurema pensionitulu.
Ka sissemaksete peatamine finantsturgude languse ajal ei pruugi olla mõistlik, sest odavamalt ostes on võimalik turgude taastumisel teenida suuremat kasu. Näiteks riigipoolsete sissemaksete katkestamisest 2009. aasta juulis kuni maksete taastumiseni 2011. aasta alguses tõusid maailma aktsiaturud umbes 45 protsenti ja Tallinna börs isegi 133 protsenti.
Tuleb ka silmas pidada, et kui planeeritud pensionireform jõustub, siis kaovad väljamaksepiirangud peaaegu täielikult. See teeb II sambast väga atraktiivse ja riigi doteeritud investeeringu, mida oleks nutikas maksimaalselt ära kasutada.
