2025. aasta algas maailmamajanduse jaoks üsna lootusrikkalt – suuremad kriisid näisid olevat ületatud, inflatsioon oli taandunud ja intressid tegemas kiiret käiku allapoole. USA ootamatud sammud välis- ja kaubanduspoliitikas on need lootused aga kiirelt põrmustanud. Sellest tekkinud üldine ebakindlus on tekitanud suure languse finantsturgudel, nõrgendanud dollari positsiooni ja muutnud nii ettevõtted kui majapidamised ebakindlaks kulutuste ja investeeringute tegemisel.
Suurim kaotaja on USA
SEB hinnangul on kaubandussõja suurimaks kaotajaks USA ise, kelle SKP prognoosi oleme nende muutuste valguses kärpinud varasemaga võrreldes enam kui poole võrra varem oodatust madalamaks. Otseste tollitariifide mõju ei ole seejuures peamine. USA suurimaks probleemiks on usalduse kadumine, seda mitte ainult kaubanduspartnerite, vaid ka finantsturgude ja riigi enda kodanike silmis. Reaalsuses kajastub see tegemata jäänud investeeringutes, kallimas laenu- ja omakapitali hinnas ja madalamates kulutustes. Usalduse tagasi võitmiseks ei piisa tollitariifide kaotamisest, vaid radikaalset muutust poliitikas, mida Trumpi ametiajal ilmselt ei sünni. SEB prognoosi põhjal piirdub varasema 2,8% asemel USA majanduskasv tänavu kõigest 1%ga ja ei ole sellest oluliselt kõrgem ka 2026. aastal.
Kaubandussõjas kaotab ka Hiina, kuid negatiivne mõju SKP-le on USA kaotusest umbes poole väiksem. Keskpikas plaanis on Hiinal võimalik müüa rohkem teistele turgudele ja kompenseerida kaotusi ka siseturu elavdamise teel. Hiina 5% majanduskasvu eesmärgi täitmine praeguses keskkonnas küll ei õnnestu ja SKP tõus piirdub sel aastal 4,2%ga.
Euroopale on vastutuuled maailmakaubanduses andnud uut indu
Euroopa kaotused kaubandussõjas piirduvad vaid mõne kümnendikuga SKP kasvust. Euroala riikide sõltuvus USA turust ei ole väike, kuid oluliselt madalam mitmete Aasia riikide, sh Hiina omast. Positiivse poole pealt on Euroopa suurim majandus Saksamaa loobunud eelarvepuudujäägile seatud piirangust ja käivitanud triljoni euro suuruse investeeringutepaketi infrastruktuuri ja kaitsevõime tugevdamisse. Seda protsessi toetab alanev inflatsioon ja intressimäärad – SEB prognoosi põhjal langeb Euroopa Keskpanga hoiuseintress juba selle aasta teises pooles 1,5%ni, tuues kaasa oluliselt soodsamad laenuintressid. Äraspidiselt võib poliitiline ebakindlus investeeringutele hoopis positiivselt mõjuda – kapitali on Euroopas alati jagunud, kuid see on otsinud kiiremat kasvu USAs ja Aasias. Uutes oludes tundub mõistlikum teha investeeringuid kodule lähemal. Kiirema majanduskasvu saavutamine võtab sellegipoolest aega: 2025. aastal kasvab Euroala SKP kõigest 1%, 2026. aastal 1,2%.
Eesti majandus paraneb kõige kiuste
Hoolimata negatiivsetest uudistest välispoliitikas, kaubandussõjast ja maksutõusudest on Eesti majandus pärast pea kolm aastat väldanud langust nüüd taas kindlalt kasvu teel. Kosumas on nii tööstustoodang, jaemüük, kinnisvaraturg kui ettevõtete investeeringud. Tõsi – see kasv ei ole kiire. SEB prognoosi põhjal kasvab Eesti majandus tänavu napi 1,8% jagu. Peamiseks takistuseks kasvu teel on sisemajandus. Majapidamiste tarbimist piiravad nii maksutõusud, inflatsioon kui suur ebakindlus tuleviku osas. Teisalt püsib tööhõive väga kõrgel tasemel ja palgad kasvavad endiselt. Ühel hetkel majandus kõrgema maksumääraga kohaneb ja positiivsemate majandusuudiste valguses taastub ehk ka inimeste usk helgemasse tulevikku. Tõehetk ootab eksportivat tööstust. Madala võrdlusbaasi pealt on suuri kasvunumbreid lihtne näidata, ent kiire palgatõus on meie hinnapõhise konkurentsivõime välisturgudel lihvinud juba väga õhukeseks. Järgmise käigu andmine ekspordi kasvule eeldab ettevõtetelt suuri jõupingutusi, kõigi jaoks ei pruugi see olla jõukohane. Õnneks aitab meid siinsete tehnoloogiaettevõtete jätkuv esiletõus, mille najal ootame järgmiseks aastaks juba 3% lähedale küündivat majanduskasvu.
SEB majandusprognoosiga saab põhjalikumalt tutvuda siin: https://sebgroup.com/our-offering/reports-and-publications/nordic-outlook-reports
Mihkel Nestor
