Mullu märtsis välja kuulutatud eriolukorraga piirati tarbimist, kuid suveks saavutas maksekaartide kasutamine enam-vähem 2019. aasta taseme. Ka 2020. aasta lõpus kehtestatud piirangud viisid tarbimise langusesse ning jaanuaris kahanes kaardimaksete arv võrreldes septembriga 17% võrra. Piirangute leevenedes tarbimine taas aktiviseerus ning nakatumisharjale eelnenud nädalatel veebruaris kasvas tarbimine toitlustus- ja vaba-aja kohtades 25-30% võrra.
Jaanuaris kahanes eraisikute kaardimaksete hulk võrreldes detsembriga pea 17%. Tegu on mõnevõrra kiirema kukkumisega kui aasta varem, jõuluperioodi lõppedes. Veebruar tõi küll geograafiliselt suuremale osale riigist kitsamad piirangud, kuid ettevõtete paiknemist silmas pidades, piirangud siiski lõdvenesid. „Nii näeme kuude lõikes veebruaris võrreldes jaanuariga 4% mahtude vähenemist, kuid korrigeerides seda päevade arvuga kuus, näeme et keskmiselt tehti veebruari ühes päevas 7% enam tehinguid kui kuu varem,“ ütles SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt.
Eriti silmatorkav oli Kitti hinnangul kaarditehingute järsk kasv söögikohtades, kus päevane käive kasvas 25% ja muudes meelelahutuskohtades, kus päevane tehingute arv kasvas koguni üle 30%. „Nende ettevõtete nädalane käive oli suurim veebruari teisel nädalal, mil saavutati novembri keskpaigaga võrreldavad käibed,“ ütles Kitt lisades, et veebruari viimastel nädalatel on siin käibed küll mõnevõrra vähenenud, kuid püsinud siiski detsembri tasemel.
Möödunud kevade esimese viiruselaine harjal kasvas hüppeliselt kodu-, sisustus- ja elektroonikakaupade tarbimine, mis piirangute leevenedes rauges. „Sarnast trendi näeme ka nüüd, sest näiteks kodukaupade soetamine oli isegi madalamal tasemel kui aasta varem. Tõsi, siin tuleb meeles pidada ka seda, et kodu- ja elektroonikakaupade puhul on tegemist kestvuskaupadega, mille soetamisel tuleb mõistlik piir ette,“ sõnas Lennart Kitt.
