Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, mis lubab Kaitseliidul tegevliikmel hoida reageerimisvõimekuse suurendamiseks kodus senisest rohkem laskemoona, samuti võimaldatakse kasutada teenistuses isiklikku jahitulirelva ja lihtsustatakse tervisenõuete kontrolli.
„Oleme viimasel ajal palju tegelenud Kaitseliidu arendamisega ja otsinud võimalusi, kuidas laiapindset riigikaitset tugevdada. Muuhulgas tuli kaitseliitlastelt ettepanek, et neil võiks olla paremaks valmisolekuks kodus rohkem laskemoona ning jahimehed võiks saada kaitseliitlastena kasutada ka oma jahirelva. Igati mõistlikud ning vajalikud ettepanekud ning seetõttu loodan, et ka Riigikogu neid ning teisi vajalikke Kaitseliidu seaduse muudatusi toetab,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.
„Kaitseliidu efektiivsus seisneb meie liikmeskonna kiires reageerimisvõimes ohule. Heakskiidetud seadusemuudatused võimaldavad seda ülesannet veel paremini täita. Näiteks on meil täna küll õigus tulirelvi kodus hoida, kuid sõjalise harjutuse või ülesande täitmiseks tuleks laskemoona järele minna ikkagi oma malevasse. Seepärast on lahingkomplekti ja harjutusteks vajaliku laskemoonakoguse kodus hoidmine vajalik. Isikliku ja jahirelva lubamisega legaliseerime aga ammuse probleemi, kus kaitseliitlased ei tohtinud teenistusülesannete täitmiseks kasutada relvi, mida nad oluliselt paremini valdavad. Olgem ausad – sõjas me kasutame nagunii neid relvi, millega me vastasele pihta saame ja siis pole vahet, on need sõjarelvad, spordirelvad või jahirelvad,“ sõnas Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi.
Täna sõltub tegevliikme relvaga soetatava ja hoitava laskemoona kodus relva otstarbest ning muu otstarbe puudumisel tohib relvaga koos hoida 200 padrunit, laskespordiks kasutamiseks kuni 5000 padrunit. Muudatusega tohib Kaitseliidu tegevliige hoida koos relvaga 5000 padrunit relva või 10 000 padrunit hoiukoha kohta ja lõhkeaine koguse piirnorm on 50kg.
„Seniste normide järgi kulub ühe-kahe praktilise harjutuse käigus kogu laskemoon ära, pärssides tegevliikmete võimalusi laskmist harjutada. Tänu seaduse muudatusele on Kaitseliidu tegevliikmel võimalik panustada kiiremalt ja pikema aja jooksul relvastatud vastupanusse agressiooni korral,“ kommenteeris Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsleri ülesannetes Asko Kiviunuk.
Samas määratakse rangemad nõuded hoiukohale ja nende järelevalvele. Näiteks on Kaitseliidul õigus edastada sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme isikuandmeid Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. „Lisaks tekib relvaomanikule kohustus taotleda sellele relvale, millega soovitakse riigikaitselises tegevuses osaleda, relvaseaduses sätestatud riigikaitse märge,“ selgitas Kivinuk.
Lisaks antakse Kaitseliidu valvurile ja valves olevale isikule õigus kasutada elektrišokirelva, mis võimaldab ohutumat reageerimist kohtades, kus tulirelva kasutamine võib juures viibivatele kõrvalistele isikutele, näiteks siseruumides, olla ohtlik.
Veel ühe muudatusena lubatakse Kaitseliidu tegevliikmetel kasutada teenistusülesannete täitmisel isiklikke teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse jahitulirelvadena kantud relvi. „Muudatus on oluline, kuna võimaldab kaasata Kaitseliidu tegevusse hea relvakasutusoskusega jahimehi oma relvadega,“ lisas Pevkur. Eraldi erimoona Kaitseliit jahitulirelvade jaoks ei soeta, vaid teenistusülesannete täitmisel tagatakse standardne laskemoon.
Lisaks lihtsustatakse kaitseliitlase tervisnõuete kontrolli. Edaspidi piisab mõnest olemasolevast tervisetõendist – näiteks autojuhilubade tervisetõend, kuna Kaitseliidu liikme tervisenõuetele vastavust kinnitava tervisetõendi väljastamine ei eelda terviseuuringute tegemist. Samuti piiratakse tervisekontrolli läbimise nõuet nende Kaitseliidu liikmetega, kes täidavad sõjalise ettevalmistamise või korrakaitsesse kaasumisega seotud korrakaitseülesandeid. Teised Kaitseliidu liikmed tervisekontrolli läbima ei pea.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuarist 2024.
