Saunaskäik pole lihtsalt mõnus, sellest võib kasu olla ka südamele, leidsid Jaapani teadlased.
Viis saunaskäiku nädalas kolm nädalat järjest parandas kroonilise südamepuudulikkuse all kannatavate inimeste südametegevust ning füüsilist sooritusvõimet. Samas reageerisid kehatemperatuuri tõusule ka heaoluhormooni serotoniini vabastavad närvirakud, see võib selgitada saunaskäigust saadavat mõnutunnet, kirjutas New Scientist.
Südamepuudulikkus on olukord, kus süda on kaotanud efektiivselt töötamise võime, mistõttu tekib vereringe puudulikkus, millega kaasnevad omakorda hingeldus füüsilisel pingutusel ning väsimus ja nõrkus.
Varasemad uuringud on näidanud, et saunaskäimine võib inimese tervislikku seisundit parandada. Selle väite kontrollimiseks palusid Jaapani Toyama ülikooli teadlased 41 südamepuudulikkust põdeval vabatahtlikul viis korda nädalas 15 minutit leili võtta. Seejuures pidid vabatahtlikud olema pool tundi pärast lavalkäiku teki sisse mähitud, et hoida nende kehatemperatuuri normaalsest tasemest umbes ühe kraadi kõrgemal.
Saunaravi tulemusel kasvas südame suutlikkus verd ringi pumbata ning suurenes ka uuringus osalenud vabatahtlike füüsiline sooritusvõime – varasema 337 meetri asemel suutsid nad kuue minutiga kõndida keskmiselt 379 meetrit.
Samuti täheldasid uuringu autorid, et saunaravi parandas südame sisemust katva endoteelirakkudest õhukese koe toimimist. Endoteelil on palju funktsioone, muuhulgas sõltub selle toimimisest veresoonte läbimõõt ja vere hüübimine.
Ajakirjas The American Journal of Cardiology avaldatud uuring näitas ka, et pärast saunaravi leidus uuritute vereringes endoteelirakkudeks muutuda võivaid täiskasvanud tüvirakke rohkem.
Sama teadlasterühma poolt läbi viidud teises uuringus peatati südamerabanduse matkimiseks rottidel ajutiselt vere juurdevool südamesse. Seejärel viibisid rotid kuu aja jooksul korra päevas leiliruumis.
Hilisem vaatlus näitas, et tänu saunale oli toimunud südame kodades vähem muutusi, mis rottidel tavaliselt tekivad pärast südamerabandust, kui nad saunaravi ei saa. Lisaks sellele näitas ajakirjas Heart and Circulatory Physiology avaldatud uuring, et saunaravi saanud rottidel oli suurenend vererõhku ja uute veresoonte kasvamist reguleeriva ensüümi endoteeli lämmastikoksiidi süntaasi aktiivsus.
Colorado ülikooli teadlase Christopher Lowry arvates võib leilivõtmisel olla ka teistsugune kasulik mõju. Nimelt on Lowry tuvastanud dorsaalseks raphe tuumaks nimetatavas ajupiirkonnas rühma serotoniini vabastavaid närvirakke, mis reageerivad kehatemperatuuri tõusule.
Tõenäoliselt algatavad need närvirakud keha jahutamise, kuid samas mõjutavad nad ka meeleolu reguleerivat ajupiirkonda, mis võib selgitada saunaskäiguga kaasnevat mõnutunnet.
Huvitaval moel edastavad samad närvirakud signaale ka sümpaatilisse närvisüsteemi, mille aktiveerimine tõstab vererõhku ja südame löögisagedust. “Naha kuumenemine siiski pärsib sümpaatilise närvisüsteemi tegevust – sellest võib olla kasu, kui teil on olnud südamerabandus,” selgitas Lowry.
Teadlased hoiatavad, et südamepuudulikkuse all kannatavad inimesed ei peaks siiski kohe omapäi sauna tormama, sest selle terviserikkega tohib saunaravi teha ainult arstide järelvalve all.
