Eestis on esimesed kooselulepingu sõlminud samasoolised paarid saanud võtta omale ühise perekonnanime. Kui varemalt keeldus siseministeerium lubamast samasoolistel paaridel ühe osapoole perenime võtta, siis siseminister Lauri Läänemetsa otsusega riik seda praegu võimaldab.
“Pole ühtegi põhjust, miks riik peaks siin inimestel tee peal ees seisma,” kommenteeris Läänemets ERR-ile oma otsust. Tema sõnul palus ta ministeeriumi õigusteenistuselt juriidilist analüüsi nimeseadusele ning sellest nähtus, et ministril on õigus reegleid selliselt tõlgendada.
Eesti Inimõiguste Keskus teatas kolmapäeval, et saavutas ühist perekonnanime taotlenud samasoolist paari esindades ilma kohtu otsust ära ootamata ministeeriumiga kompromissi.
“Selle aasta jaanuaris toimunud kohtumiste ja läbirääkimiste tulemusena vaatas siseministeerium nimeseaduses sisalduva ühise perekonnanime andmise praktika üle ja 27. jaanuaril allkirjastas siseminister Läänemets protokolli, mille kohaselt on kooseluleping aluseks ühise perekonnanime taotlemiseks kõigile kooseluperedele,” ütles keskuse strateegilise hagelemise valdkonna juht Kelly Grossthal neljapäeval ERR-ile.
Ta rõhutas siiski, et kuna praeguse olukorra aluseks on ministri otsus, mitte kohtu praktika, siis võib järgmine minister seda muuta. “See ei lahenda siiski üldisemat õigusselguse probleemi, mille on tekitanud kooseluseaduse vastuvõtmine, aga selle juurde kuuluvate rakendusaktide puudumine,” selgitas Grossthal.
Siiski annab praegune praktika olukorraks, kus mõni järgmine siseminister otsustab ühise perenime andmise keelata, tugevama aluse seda kohtus vaidlustada, tõdes Grossthal.
Sama ütles ERR-ile ka siseminister Läänemets.
Siseministeeriumi andmetel on praeguseks ühise perekonnanime saanud neli samasoolist paari.
Inimõiguste keskuse selgituse kohaselt seisneb tänase olukorra keerukus asjaolus, et kehtiv nimeseadus lubab ühise perekonnanime võtta abikaasadel, kuid sama võimalust pole otseselt tagatud kooselulepingu sõlminud paaridele.
“Selline olukord ei ole kooskõlas oluliste inimõiguste põhimõtetega, näiteks perekonnaelu puutumatuse ja isiku enesemääramisõigusega. Kuivõrd kooselulepingu sõlminud inimesed elavad koos perekonnana ja sisuliselt ei erine nende suhe abikaasade omast, on elukaaslaste soov jagada ühist perekonnanime igati põhjendatud ning ühtlasi käsitletav mõjuva põhjusena nimeseaduse mõttes,” märkis keskus oma kommentaaris.
Err.ee
