Saksamaa on liikumas majanduslanguse poole, mille põhjustab tema rohelise energia poliitika ümber valitsev bürokraatia, hoiatas riigi opositsioonipartei.
Rahvusvahelise Valuutafondi ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD statistika kohaselt on kunagine maailma majanduse liider Saksamaa muutumas maailma juhtivate majanduste hulgas kõige kehvema majandusega riigiks, vahendab Daily Mail.
Opositsioonipartei Kristlike demokraatide 67-aastane juht Friedrich Merz väidab, et see langus on otsene tagajärg valitsuse liiga bürokratiseerunud rohelise energia poliitikale, mida juhivad rohelised koalitsioonis kantsler Olaf Scholzi sotsiaaldemokraatidega.
„Kahjuks on 2023. aasta majanduslanguse aasta,” ütles Merz Saksa väljaandele Bild am Sonntag.
„Kui meeletut bürokraatiat peagi ei lõpetata, kui energiahinnad kiiresti ei lange, siis ei tule ka 2024. aasta hea,” lisas ta.
Opositsiooni liider lubas „alandada energia maksustamist ja maksukoormust”, „ühendada viivitamata kasutusest kõrvaldatud tuumaelektrijaamad uuesti võrku” ja „võtta vastu bürokraatia moratoorium”.
Ta täpsustas, öeldes: „Ükski uus seadus ei tohiks tekitada täiendavat bürokraatiat. See tähendab näiteks: Me lõpetaksime kütteseaduse. Sellisel kujul pole see mitte ainult tehnoloogiliselt vigane, vaid paneb käima ka tohutu uue bürokraatia.”
See lubadus tuli vahetult enne seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei nõustunud avalikult Saksamaa praeguse tuumaenergia poliitikaga, väites, et tuumaenergia rolli tähelepanuta jätmine EL-is oleks „ajalooline viga”.
Merz juhib praegu avaliku arvamuse küsitlusi pärast seda, kui tema partei võttis vastu mitu immigratsioonivastast otsust.
Samal ajal on valitsuse reiting viimastel kuudel langenud. Ligi kolmveerand sakslastest, 73 protsenti ei ole praeguse valitsuskoalitsiooniga rahul, selgus nädalavahetusel avaldatud arvamusküsitlusest.
Reitingu langus tuli pärast seda, kui uued numbrid näitasid, et Saksamaa on muutunud „Euroopa haigeks meheks”, kuna riigi majandus seiskus teises kvartalis, samal ajal kui riik võitleb tööstuse aeglustumise ja kõrge inflatsiooniga.
Föderaalse staatikaameti Destatise andmete kohaselt halvenesid riigi väljavaated pikka aega, kuna Euroopa tööstuse jõuallikas on seiskumas, selle majandus ei kasvanud aprillist juunini eelmise kvartaliga võrreldes.
Need numbrid on suur löök Saksamaa valitsusele, kes oli julgelt kahekordistanud tänavuse aasta kasvuprognoosi pärast seda, kui kardetud talvine energiakriis ei realiseerunud.
Saksamaa stagneeruv majandus – mis oli läinud selle aasta alguses langusse – on teravas vastuolus Brexitist lahkunud Suurbritannia majandusega, mis jätkuvalt kasvab. Ühendkuningriigi majandus kasvas aasta teises kvartalis 0,2 protsenti, juunikuu päikesepaisteline ilm julgustas britte väljas sööma ja rohkem kulutama.
Kuid mõned vaatlejad on hakanud Saksamaad taas nimetama „Euroopa haigeks meheks”, 25 aastat pärast seda, kui ta pälvis selle tiitli 1990ndate aastate lõpus kehva majanduskasvu ja kõrge tööpuuduse tõttu.
ING panga majandusekspert Carsten Brzeski ütles, et uued numbrid teevad „väga vähe selleks, et aidata lõpetada arutelu Saksamaa kui Euroopa uue haige mehe üle”.
„Tegelikult paistavad nii lühi- kui ka pikemaajalised väljavaated kõike muud kui roosilised,” lisas Brzeski.
Saksamaa majanduse probleemideks on nõrkus tohutus tööstussektoris ja nõrk eksporditulemus, millel on suur mõju kogu majandusele.
Need kaks põhisammast on eriti tundlikud kiirele inflatsioonile, euroala intressimäärade tõusule ja raskustes olevale Hiina majandusele, mis on Saksamaa peamine kaubanduspartner.
Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tõusvate hindade ja laenukulude tõttu kannatab ettevõtete tellimuste arv riigis, kus tööstus moodustab üle 25 protsendi SKT-st.
„Eksport on loonud meie rikkuse, kuid kuna maailmamajandus nõrgeneb, on Saksamaal teistest raskem,”ütles majandusminister Robert Habeck väljaandele Die Zeit.
Peale selle pidid Saksa ettevõtted võitlema energiašokiga, mille põhjustas Venemaa pärast Ukrainasse tungimist otsustava tähtsusega gaasitarnete piiramine.
Kuigi hinnad on langenud pärast seda, kui Saksamaa valitsus tormas uusi tarnijaid otsima eelmisel aastal saavutatud kõrgpunkti, on need endiselt kõrgemal tasemel kui enne sõja algust.
Kui majandusteadlaselt Veronika Grimm’ilt küsiti, kas Saksamaa on „Euroopa haige mees”, ütles ta Der Spiegelile: „Ma arvan, et te peate märke tõsiselt võtma. Majandus on läbi elanud kaks sügavat kriisi.
Esiteks pandeemia seoses probleemidega tarneahelates ja tootmise langusega selles riigis. Siis tuli rünnak Ukrainale, mis mõjutas energiavarustust ja hindu.”
Registreerides teises kvartalis 0-kasvu, väljus Saksamaa ametlikult langusest, kuhu langeti aastavahetuse paiku pärast seda, kui majandus langes kaks kvartalit järjest, mis on majanduslanguse tehniline määratlus.
„Pärast kerget langust eelmises kahes kvartalis stabiliseerus Saksamaa majandus kevadel,” ütles Destatise president Ruth Brand.
Majandust toetasid paranenud tarbimine ja kasvavad investeeringud. Kuid eksport, mis on Saksamaa SKT peamine panustaja, langes eelmise kvartaliga võrreldes veidi.
Numbrid pakuvad aga vähe lohutust poliitikakujundajatele, kes võitlevad arvukate majandustulekahjudega.
Need ulatuvad endiselt kõrgest inflatsioonist, mis hakkas järsult tõusma, kui Venemaa tungis Ukrainasse, kuni nõrga ekspordini, kuna peamised turud nagu Hiina seisavad silmitsi probleemidega, tootmise nõrkuse ja intressimäärade tõusu mõjuga.
IMF on prognoosinud, et Saksamaa on ainus suur arenenud majandus, mis on sel aastal languses.
Käesoleva nädala alguses tõi keskpank Bundesbank lisa süngetele hinnangutele, prognoosides, et Saksamaa nn puudulik majandus jätkab kolmandas kvartalis stagnatsiooni.
Pank ütles oma igakuises ülevaates, et majandus kogeb endiselt nõrkuse perioodi.
Saksamaa aastane inflatsioonimäär aeglustus juulis peamiselt langevate energiahindade toel 6,2 protsendini, kuid ületab siiski kaugelt Euroopa Keskpanga kahe protsendi eesmärki.
Praegune valitsus on esimene valitsev koalitsioon, mis koosneb Saksamaa sõjajärgse ajaloo kolmest erakonnast, kuhu kuuluvad Scholzi sotsiaaldemokraadid, majandusministeeriumi eest vastutavad rohelised ja rahandusministeeriumi juhtiv ärimeelne FDP.
Kuid 2021. aasta lõpus võimule tulnud koalitsiooni on kimbutanud vaidlused ja nääklemine ning majanduspoliitika pole erand.
Üks pingevaldkond on olnud seoses Habecki plaaniga piirata energiamahukates tööstusharudes kasutatava elektrienergia hinda aastani 2030, et kaitsta neid järsu kulude kasvu eest.
Meetme eesmärk on hoida konkurentsivõimelisena sellised sektorid nagu keemiatööstus, samal ajal kui riik suurendab oma suutlikkust toota taastuvenergiat sellistest allikatest nagu tuul ja päike, mis on odavamad.
Kuid see on kutsunud esile Habecki koalitsioonipartnerite vastuseisu – FDP rahandusminister Christian Lindner on öelnud, et „toetuste jagamise kaudu otse turule sekkumine on välistatud”.
Scholz on samuti plaani vastu, kuigi mõned tema enda partei seadusandjad on selle poolt sõna võtnud.
Lindner soovib omalt poolt ettevõtetele maksukärpeid – kuid kuue miljardi euro suuruse paketi, mille valitsus pidi eelmisel nädalal vastu võtma, blokeeris roheliste minister.
Berliinis asuva DIW instituudi juhi Marcel Fratzscheri sõnul on Saksamaa probleemid struktuursed.
Riik vajab „pikaajalist ümberkujundamisprogrammi, kus on investeeringud, laiaulatuslik (bürokraatia vähendamine) ja sotsiaalsüsteemide tugevdamine,” märkis ta suvel avaldatud analüüsis.
Laialdaselt jagatakse mitut muret majanduse valdkonnas – ebakindlus keskpikas perspektiivis energiakulude osas, kohmakad eeskirjad, kvalifitseeritud tööjõu puudus ja aeglane üleminek digitaalmajandusele.
Ja mis võib Saksamaa stagneeruva majanduse olukorda veelgi hullemaks muuta, hoiatasid ettevõtete juhid juunis, et valitsuse otsus sulgeda viimased allesjäänud elektrijaamad taastuvenergia kasuks toob kaasa kriitilise tähtsusega tööstusharude elektripuuduse tõttu kõrvalejäämise.
Energiafirma RWE juht, 50-aastane Markus Krebber ütles, et kardab, et Saksamaal tekib elektripuudus, mille tõttu hinnad niigi raskustes riigis tõusevad.
Krebber hoiatas, et see ohustab Saksamaa konkurentsivõimet tööstuskeskusena, mis tähendab, et ettevõtted tõrjutakse riigist välja, võttes endaga kaasa väga vajalikud töökohad.
„Saksamaa õitseng põhineb tugeval tööstusel,” ütles Krebber juunis väljaandele Bild. „Napp energiavarustus toob kaasa kõrged hinnad – see seab ohtu Saksamaa kui tööstuspiirkonna konkurentsivõime. Me näeme esimesi deindustrialiseerumise märke.”
Saksamaa energiajuhid süüdistavad riigi halbades majandusväljavaadetes valitsuse rohelise energia „katastroofi”, mille tõttu suleti viimased allesjäänud tuumajaamad. Selle asemel keskendutakse nüüd taastuvenergia tarnimisele päikese- ja tuuleenergia allikatest.
Kuid nende roheliste energiaallikate vahelduv iseloom, mis muudab need vastuvõtlikuks äkilistele langustele pilvistel või tuulevaiksetel perioodidel tähendab, et Saksamaa elektrisüsteem on endiselt haavatav elektripuuduse ja hinnakõikumiste suhtes.
Krebber hoiatas, et sellel võib olla laastav mõju Saksamaa tööstusharudele, mis üritavad tulutult toetada riigi majandust.
„Tööstuskohana on Saksamaal tõsine probleem: meil pole saadaval nii palju energiat kui vajame,” ütles Krebber väljaandele Focus. „See lõhe põhjustab kõrgeid hindu ja seega põhjendatud muret konkurentsivõime pärast.”
See kõik mängib Saksamaa paremäärmuslike parteide kätte, kuna Alternatiiv Saksamaale (AfD) populaarsus on küsitlustes tõusuteel seoses kriitikaga kuluka rohepöörde vastu.
Keemiakontserni Evonik tegevjuht Christian Kullmann kritiseeris seda, mida ta nimetas valitsuse „energiapoliitika katastroofiks” ja hoiatas selle mõju eest Saksamaa tööstusele.
„Saksamaal maksame elektri ja energia eest maailma kõrgeimat hinda ning iga tööstusharu, iga majandus elab ja sõltub mõistlikust, odavast ja kättesaadavast energiavarustusest,” ütles 54-aastane Kullmann.
Kullman hoiatas, et Saksamaal, mis on ajalooliselt olnud inseneritöö keskus, nüüd enam hulgikaupu ei toodeta.
„Tõenäoliselt jätame siin lähitulevikus nende tööstustega hüvasti – ja sellega ei lähe üldse kaua aega,” ütles Kullman karmis hoiatuses. „Saksamaa on ettevõtete asukohana surve all.”
RWE endine tegevjuht Roland Farnung (82) lisas: „Föderaalvalitsuse praegu vastuvõetud energiapoliitika on praktiliselt ühiskonna avatud südameoperatsioon, millega kaasnevad märkimisväärsed riskid Saksa ettevõtetele ja siin asuvatele töökohtadele.”
Selleks, et võidelda Saksamaa haavatavuse vastu elektripuuduse suhtes, tuleb Krebberi sõnul rohelisse energiasse investeerida tohutult. Kuid isegi selle investeeringuga peavad Saksamaa elektritootjad jätkama kogu riigi elektrisüsteemi ümbertegemist rekordilise kiirusega.
Krebber ütles: „Tahe ja raha on olemas [investeeringute jaoks rohelisse energiasse]. Investeeringute tegelikuks tegemiseks on vaja pikas perspektiivis usaldusväärset raamistikku, mis loob takistuste seadmise asemel stiimuleid.”
Ja mõned eksperdid väidavad, et Saksamaa peab lõpuks tuumaenergia juurde tagasi pöörduma, kui ta soovib järk-järgult loobuda fossiilkütustest ja saavutada oma eesmärk muutuda 2045. aastaks kasvuhoonegaaside suhtes neutraalseks kõigis sektorites, kuna tuule- ja päikeseenergia ei kata nõudlust täielikult.
„Tuumaenergia järkjärgulise kaotamisega võtab Saksamaa endale kohustuse kasutada sütt ja gaasi, sest alati ei puhu piisavalt tuult ega paista päikest,” ütles tuumaenergiat toetava mittetulundusühingu Nuklearia juht Rainer Klute.
Saksamaa valitsus on sellised probleemid tõrjunud, väites, et tänu Euroopa integreeritud elektrivõrgule saab Saksamaa vajadusel energiat importida, jäädes samas netoeksportijaks.
Kuid Saksamaa ärijuhid hoiatavad siiski, et Saksamaal võib tekkida elektripuudus, mis sunnib ettevõtteid põgenema – ja selline samm kahjustab Saksamaa raskustes olevat majandust.
