Kuigi lääneriikide kaitseliidu NATO tippkohtumine toimub kõigest paari päeva pärast, on seal tehtavad otsused veel lahtised. Näiteks on täiesti teadmata, mis otsus tehakse Ukraina liitumise osas NATO-ga.
Balti riigid ja Poola on näinud kõvasti vaeva, et Ukraina kiiresti NATO-sse aidata, aga Saksamaa kavatseb selle plaani nurjata, nagu vahendab Telegraph.
Saksamaa kavatseb nõuda Ukraina NATO-ga liitumise edasilükkamist, kuna kardab, et see samm võib viia alliansi sõtta Venemaaga.
Alliansi allikas ütles, et Berliin kasutab algaval nädalal Leedus Vilniuses toimuvat NATO iga-aastast tippkohtumist, et kutsuda teisi üles keskenduma julgeolekutagatistele, mitte liitumisettepanekutele, et aidata Ukrainal end liitumise puudumisel kaitsta.
„Berliin on liikmelisuse pakkumise väljavaatele vastu,” ütles allikas Telegraphile. „Ta soovib protsessi ja aega, et töötada välja tagatised, mis sisuliselt liikmelisuse blokeeriksid.”
„Berliin ei taha näha, et Vladimir Putin võiks artiklit 5 testida,” rääkis allikas.
NATO alliansi artikli 5 klausli kohaselt on igal liikmesriigil, keda rünnatakse välise agressori poolt, õigus taotleda sõjalist sekkumist ülejäänud liitlastelt.
Saksa muresid korrates ütles USA president Joe Biden, et soovib vältida olukorda, kus „me kõik oleme sõjas, me oleme sõjas Venemaaga”.
Biden lisas, et Ukraina ei ole NATO liikmeks saamiseks valmis ja et see võtab natuke aega.
Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles: „Me ei püüa alustada Kolmandat maailmasõda. Ukraina ei liitu sellel tippkohtumiselt NATO-ga.”
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on pärast Venemaa eelmise aasta sissetungi järk-järgult hoogustanud oma kampaaniat Ukraina ühinemiseks NATO-ga, püüdes lüüa ühemõttelist kiilu tema riigi ja Moskva vahele.
Sõjaaegne liider kutsus NATO 31 liikmesriiki üles astuma konkreetseid samme Ukraina liikmesuse suunas, et tema riik saaks pärast sõda kiiresti Atlandi-ülese liiduga ühineda.
Saksamaa ja USA on eraviisiliselt hoiatanud, et samm võib praegust konflikti eskaleerida aktiivseks sõjaks NATO ja Venemaa vahel.
Putin on sageli väitnud, et NATO laienemine Venemaa piiride poole viimase kahe aastakümne jooksul oli tema Ukrainasse tungimise otsuse võtmetegur.
Venemaa president on sellest ajast peale ähvardanud sõjas tuumarelva kasutamisega, mis on tekitanud lääneriikides hirmu sõja laienemise ees.
USA, Ühendkuningriik ja EL koostavad praegu mitmeid kahepoolseid julgeolekupakkumisi, mis nende arvates aitavad kaitsta Kiievit, kui see NATO-ga ei ühine.
Ida liidrid, nagu ka Eesti peaminister Kaja Kallas leiavad aga, et Ukrainale tuleks teisipäeval ja kolmapäeval toimuval tippkohtumisel pakkuda ühinemise teekaarti.
Biden ütles: „Ma ei usu, et NATO sees valitseb üksmeel selles, kas tuua Ukraina NATO perekonda või mitte, praegu, praegusel hetkel, keset sõda.” Ta lisas, et kui sõda laieneb, siis on kõik sõjas, siis ollakse sõjas Venemaaga.
Ta ütles, et Ukrainale tuleks pakkuda „ratsionaalne tee”, et täita liikmeks saamise tingimused, sealhulgas „demokratiseerimine ja terve rida muid küsimusi”.
Biden ütles, et on Zelenskiga „pikalt rääkinud” ja et USA on valmis tagama „julgeoleku, mida me Iisraelile pakume”.
„Nii et ma arvan, et saame sellega hakkama, aga ma arvan, et on ennatlik öelda, et kutsuge hääletama „nüüd”.”
USA maksab Iisraelile aastatel 2019–2028 kaks kuni neli miljardit dollarit aastas, et arendada sõjaväge.
NATO liitlased peavad jätkuvalt läbirääkimisi, mida täpselt Ukrainale tippkohtumisel pakutakse.
Püüdes oma läänepartnereid survestada on Zelenski ähvardanud kohtumisele minemata jätta, kui ta ei suuda pärast kohtumist oma rahvale häid uudiseid edastada.
Ta ütles, et NATO poolt 2008. aastal Bukarestis allkirjastatud avaldusest, milles öeldakse, et Kiievi jaoks „on uks avatud” enam ei piisa.
„Me vajame mingit signaali, selget,” ütles Zelenski ajakirjanikele Tšehhi reisi ajal. „Et Ukraina on alliansis. Mitte, et uks on lahti – sellest ei piisa.”
NATO peasekretär Jens Stoltenberg on juba välistanud Kiievile ametliku kutse esitamise tippkohtumisel, kuna alliansi laiendamiseks on vaja selle 31 liikme ühehäälset nõusolekut.
Diplomaadid ja ametnikud on kirjeldanud oma kõige tõenäolisemat pakkumist Kiievile kui „Bukarest pluss”, märgiks, et see tugineb varasemale lubadusele võtta Ukraina allianssi, kuid mis ei oleks otsene tagatis.
Pakutavad turvagarantiid korvavad selle, lisavad nad.
Arvatakse, et USA, Saksamaa ja Prantsusmaa töötavad rea kahepoolsete pakkumiste kallal, et täpsustada oma toetus Kiievile õiguslikult siduvateks lepinguteks.
Loe lisaks: Türgi president: Rootsi pole teinud piisavalt, et NATO-sse pääseda
See tsementeeriks Lääne sõjalise abi, samuti koolituspaketi ja tulevased arengud nagu hävitajate F-16 andmine.
Individuaalsed riiklikud pakkumised Kiievile alluksid seejärel katuslepingule ehk vastastikuse mõistmise memorandumile, mida NATO ja EL toetavad.
Allikad ütlesid, et see on Kiievile „parim pakkumine”, mis eemaldab liikmelisuse ja artikli 5 kaitse praeguseks arutuselt.
