Kindlustusseltside liidu (EKsL) juhatuse liiget Andres Piirsalu teeb murelikuks asjaolu, et kuni 64 protsenti Eesti inimestest võib rahaliselt hätta jääda, sest neil ei ole kas üldse sääste või jätkub kõrvale pandud rahast vaid kuni kolmeks kuuks.
“Paljudel ei ole ka elukindlustust, mis aitaks neil raske haiguse, ränga õnnetuse ja töölt eemaloleku üle elada. Paraku kindlustavad Eesti inimesed rohkem oma vara kui elu ja tervist,” ütles Piirsalu.
Elanikkonnast 31 protsenti ei säästa raha ja kolmandikul on sääste kuni kolme kuu töötasu ulatuses, selgus kindlustusseltside liidu ja Turu-uuringute AS-i koostöös valminud uuringust. Viiendikul on sääste nelja kuni 12 kuu töötasu ulatuses ja aastapalgast enam on säästnud vaid seitse protsenti inimesi.
Uuringust selgus, et elukindlustus on 30 protsendil elanikkonnast, sagedamini 31–40-aastastel ja lastega inimestel. Elukindlustuse puudumise põhjusena nimetas pea kolmandik, et nad pole sellele mõelnud või ei pea seda vajalikuks. Viiendik pidas elukindlustust liiga kalliks. Pea kümnendik pole leidnud sobivat pakkumist või ei usu kindlustusse.
ERGO elukindlustuse riskijuhi Marek Viigi sõnul aitab elukindlustus perel rahaliselt toime tulla, kui üht pereliiget peaks tabama raske terviserike, õnnetus või surm.
“Elukindlustust tehakse oma lähedaste kaitseks, et säästa neid rahalistest raskustest. Eriti oluline on see laenu või liisingu olemasolul, mille tasumine ilma ühe pereliikme sissetulekuta oleks üle jõu käiv,” ütles Viik.
Märtsis valminud veebipõhise uuringu küsimustikule vastas 1003 inimest vanuses 18–64 eluaastat.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.