„Kui palju rinnavähki on ja kui vähe sellest tegelikult räägitakse, kui suured on hirmud ja müüdid selle ümber, siis seda rohkem me peame rääkima ja andma julgust naistele. Et nad oma tervise üle võtaksid ikkagi vastutuse ja läheks sõeluuringusse,“ ütles MTÜ Elu Nimel juhatuse esimees Reio Vilipuu.
Käimas on rahvusvaheline rinnavähi teadlikkuse kuu ja on juba edukalt läbitud „Roosa lindi jooks“ koos kolmekümne kahe Euroopa riigiga. Pink City tiitel antakse Think Pink Europe ja erinevate riikide allorganisatsioonide poolt neid rinnavähi ennetuskampaanias toetanud linnadele.
MTÜ Elu Nimel juhatuse esimees Reio Vilipuu andis tiitli üle Tallinna linnale tänuks selle eest, et linn mõtleb kaasa ja toetab terviseprojekte, mis on suunatud just rinnavähi ennetuse ja teadlikkuse tõstmiseks.
MTÜ Elu Nimel juhatuse esimees Reio Vilipuu ütles, et see Pink City või roosa sertifikaat tegelikult ei ütle veel eestlastele midagi. „Aga ta hakkab ütlema nendele inimesed, kes väljastpoolt tulevad siia. Nemad saavad kohe aru, et tegemist on linnaga, kes on panustanud siis kas siis mingi projekti või või roosa lindi jooksu toetamisega rinnavähi teadlikkuse tõstmisse,“ lausus ta.
Vilipuu sõnas, et Roosa lindi jooksu ei saa kindlasti jätta ja järgmisel aasta on siis viies kord. „Seda jooksu on koroona tingimustes tehtud virtuaalselt ja nüüd saime jälle reaalselt joosta – sel aastal jooksis ka Euroopas ikkagi tuhandeid inimesi veel virtuaalselt,“ märkis ta.
Vilipuu kinnitas, et võttes arvesse, kui palju rinnavähki on ja kui vähe sellest tegelikult räägitakse, kui suured on hirmud ja müüdid selle ümber, siis seda rohkem me peame rääkima ja andma julgust naistele. „Et nad oma tervise üle võtaksid ikkagi vastutuse ja läheks sõeluuringusse. Muutuste leidmisel rinnas pöörduksid rinnakabinetti, et avastada haigus võimalikult vara,“ lausus ta.
Vilipuu tõdes, et linna poolt koostööna oli Vabaduse väljak ja Tallinna Lauluväljak roosa. „Aga meil on väga-väga hea meel, et see sõnum levis. Ja T1 katusel olid ka roosad märgid mõlemal pool. Saime just sotsiaalmeedia kaudu teada, et ka Kadrioru pargis luigetiigi paviljon on roosa,“ lausus ta.
Rinnavähki haigestub iga kaheksas naine
Vilipuu ütles, et väiksed muutused peavad tulema, et suuri muutusi kaasa tõmmata. „Leiame, et see on see, mida me peame tegema ja me peame kaasama inimesi. Me ei tõuka neid kuhugi, vaid proovime neid endaga kaasata – jooksma, liikuma. Ja selle sõnumiga koos lõpuks muuta järgmise põlvkonna mõtteviisi ja mustrit. Et kui nende aeg on sõeluuringusse tulla, siis nad seda ka teevad koheselt ja hea meelega, mitte ei lükka seda otsust edasi,“ rääkis ta.
Rinnavähki haigestub statistika järgi iga kaheksas naine ning Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 800 rinnavähijuhtu. 2018. aastal said sellise diagnoosi 836 naist ja 4 meest.
Eelmisel aastal kuulus rinnavähi sõeluuringu sihtrühma üle 82 tuhande naise, kellest uuringule tuli 52,2 protsenti. Aasta varem oli sõeluuringule oodatud kokku üle 83 tuhande ja osales 55 protsenti. Kõige meelsamini osalesid eelmisel aastal esmakordselt sõeluuringusse kutsutud 50-aastased naised, nende osalusprotsent oli 55,8.
Tallinna abilinnapea Betina Beškina kinnitas, et meil on siin ühine eesmärk – rahva tervis. „Rinnavähk on kahjuks kõige levinum pahaloomuline kasvaja naiste seas Eestis. Aga rinnavähk esineb tegelikult ka meestel,“ lausus ta.
Beškina rõhutas, et ka mehed peaksid jälgima oma tervist. „Selleks on Tallinnas üsna head võimalused, et näiteks Ida-Tallinna keskhaiglas on rinnakabinet, kus järjekorrad ei ole ülearu pikad. On võimalik saada üsna kiirelt vastuvõtule ja teha läbivaatus ning saada nõustamist.“
Beškina ütles, et ennetus on kõige tõhusam meede ebameeldivate asjadega võitlemisel. „Lisaks sellele on väga tänuväärne, et mammograafiale on võimalik tulla ka nendel naistel, kellel ei ole ravikindlustust,“ lausus ta. Selleks on mammograafiabussid olemas. Nad sõidavad mööda Eestimaad, et ka väiksemates kohtades oleks võimalus olemas.“
Beškina lisas, et rinnavähk on selline haigus, mida on kõige tõhusam ravida siis kui see on avastatud algfaasis.
„Ja siinkohal ma julgustan naisi jälgima oma tervist ja kasutada neid võimalusi, mis selle ränga haiguse ennetamiseks on kättesaadavad,“ sõnas Beškina.
Tagasi tulles selle roosa värvi juurde, et kui linnavalitsus värvus roosaks kas kõik inimesed ikka teadsid, miks sellepärast?
Vabaduse väljaku postid muutsid värvi
Beškina vastas, et kui postid Vabaduse väljakul muutsid oma värvi, tekitas see muidugi küsimusi. „Miks nad lähevad sinivalgetest roosaks? See oligi aktsiooni eesmärk, et inimesed pööraksid tähelepanu ja siis hakkaksid uurima. Siis saadigi teada, et on rinnavähi ennetuskampaania,“ lausus ta.
MTÜ Elu Nimel juhatuse liige Katrin Olo-Laansoo oli rahul, et neil on tõesti palju vabatahtlikke. „Ma ei tea tänu kellele, võib olla kõrgemale jõule, meil ei ole sellega väga suuri raskusi,“ lausus ta. „Siinkohal nimetaks nüüd siis juba neljandat aastat meil on abis olnud vabatahtlikke Eesti gaide, Gaidide Liitu, naiskodukaitset, tervishoiukõrgkoolide tudengeid ja et ma kedagi nüüd ära ei unustaks, siis sel aastal olid meil vabatahtlikena abis ka Eesti Haigekassa töötajad.“
„Enamus on naised, aga meil on abiks ka mehi ning meeste seas on suured abilised omaenda kolleegid – tervishoiutöötajad,“ sõnas ta.
Olo-Laansoo tunnistas, et üks kõige suurem töö on rääkimine. „Räägi, räägi – see on kõige tänuväärsem tegu. Kõige keerulisem võib olla häälepaeltele aga kõige tänulisem töö. Ja täna tuleb meile appi ka sotsiaalmeedia ja kokkuvõttes – teavitus, teavitus ja veel kord teavitustöö.“
Olo-Laansoo oli rahul, et ta enda naabrinaine läks tänu meie Roosa lindi jooksule enne viiekümnendat eluaastat uuringutele. „Minu arust on see väga hea näitaja, et sa ei oota ära oma kutset 50.eluaastani, vaid lähed ise varem uuringutesse. Tulemus oli tal selles mõttes positiivne, et ta oli terve.“
Olo-Laansoo sõnas, et järgmisel nädalal algab kampaania „töökohal roosas“. „Mina julgen siin küll öelda, et mehed tulevad väga hästi kaasa,“ lausus ta. „Mehed kannavad julgesti roosat lipsu, kui vaja, ja roosat T-särki. Seda oli näha ka meie roosa lindi jooksul, kus meestel olid roosad särgid seljas. Nii, et natuke moeteadlikud on nad ka.“
Allikas Pealinn.ee
