Tartu ringkonnakohus tühistas Viru maakohtu varasema määruse, millega vabastati politseinikutapjast Romeo Kalda tingimisi eluaegse vangistuse kandmisest, kuna ringkonnakohtu hinnangul on Kaldast tulenevate ohutegurite elimineerimine keeruline ega ole vabastamiseks piisavalt madal.
Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tõi määruses välja, et Romeo Kalda vabastamise küsimuse puhul on täidetud küll formaalsed alused, ta on karistust kandnud vähemalt 25 aastat, aga vabastamise peamine materiaalne eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine ehk peab olema piisav alus eeldada, et ta ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus ning eluaegse vangi tingimisi vabastamise üle otsustamisel on iseäranis oluline arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid.
Selleks, et Kalda retsidiivsusriski hinnata, kaasas ringkonnakohus eksperdi. Ekspertiisiakti ja asja materjalidega tutvumise järel leidis ringkonnakohus, et esineb mitu asjaolu, mis ei võimalda öelda, et Kaldast lähtuv uute kuritegude oht on väga madal ning seetõttu ei saa Kaldat ka vabastada.
Ringkonnakohus tõi välja, et maakohtul on küll õigus, et mõni asjaolu näitab Kaldat positiivses valguses ja kõneleb tema vabastamise kasuks: eelkõige Kalda käitumine vanglas viimase ligi kümne aasta jooksul (õpingud, programmide läbimine, töötamine, vestlused spetsialistidega), aga ka mitmed Kalda eeldatavad elutingimused vabaduses, sh teiste inimeste tugi. Seda kinnitab ka retsidiivsusekspertiis, milles jõuti järeldusele, et statistilistel näitajatel baseeruva meetodi kohaselt on Kalda retsidiivseks muutumise tõenäosus madal. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga vaid seetõttu pidada Kalda retsidiivsusprognoosi selliseks, mis võimaldaks ta vanglast vabastada.
Kohus tõi välja, et Kalda on sooritanud mitu kuritegu, sealjuures on osa tema kuritegudest olnud äärmiselt rängad. Esiteks tappis ta kuklalaskudega ühe kaaskurjategija, sest pidas tolle käitumist kriminaalsetest väärtustest lähtuvalt vääraks. Teiseks lasi ta maha teda kinni võtma tulnud politseiniku ja tulistas teistegi politseinike suunas. Kolmandaks korraldas ta ühe kaasvangi surnukspeksmise vanglas. Neid kuritegusid silmas pidades tuleb Kaldalt edaspidigi karta väga raskeid kuritegusid, märkis ringkonnakohus. Niisuguses olukorras saab vangi vabastada vaid siis, kui nende uute kuritegude oht on väga madal, aga kriminaalkolleegiumi meelest see nii ei ole.
Varem toime pandud kuritegude puhul juhtis ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kolm tapmist toimusid küllaltki suure ajavahega (1994., 1996. ja 2006. aastal) ja nende iseloom oli võrdlemisi erinev. Niisiis ei juhtunud tapmised lühikese aja jooksul sarnases situatsioonis – mis võiks anda võimaluse rääkida mitte enam korduda pruukivast halbade asjaolude kokkusattumisest –, vaid Kalda ekstreemne vägivaldsus on avaldunud erineval ajal erinevatel motiividel erinevas keskkonnas.
Ringkonnakohus toonitas, et retsidiivsusprognoos tuleb püstitada kõiki asjasse puutuvaid tegureid koostoimes analüüsides.
“Romeo Kalda puhul saabki öelda, et maakohus jättis mitmete R. Kalda kasuks rääkivate asjaolude kõrval piisaval määral arvestama tema iseloomu iseärasused. Need iseärasused ilmnevad selgelt läbi viidud retsidiivsusekspertiisist: R. Kaldal on tugevad psühhopaatsed ja düssotsiaalsed isiksusjooned, tema empaatiavõime on vähene ning ta kaldub manipuleerimisele,” tõi kohus välja.
Kohtu hinnangul on need omadused avaldunud ka Kalda sooritatud tapmistes: need on toime pandud kalkuleeritult, ette planeeritult (eeskätt esimene ja kolmas tapmine) ja külmavereliselt.
Kohus viitas, et ekspertiisiaktist ilmneb seegi, et Kalda isiksusjoonte tõttu on ta suuteline ka pikaajaliselt käituma nii, nagu talle kasulik on. Tingimisi vabastamise lootuses on Kaldale kasulik käituda vanglas võimalikult õiguskuulekalt, eelnevast tulenevalt aga ei saa teha järeldust, et selline käitumine jätkub ka pärast tema vabastamist, seisab kohtumääruses.
Tõsiasjad, et suur uute kuritegude oht tuleneb Romeo Kalda isiksuslikust isepärast ja et inimese isiksus on küllaltki püsiv, ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul siiski seda, et Kaldat ei olegi kunagi võimalik vabastada. Esiteks on ka ekspert märkinud, et mõnevõrra võib isiksus siiski ajapikku muutuda. Teiseks tuleb võtta arvesse ka seda, et erinevate kriminoloogiliste uuringute kohaselt sooritavad vanemad inimesed vähem kuritegusid kui nooremad (Kalda sai äsja alles 49-aastaseks).
Viimaks on võimalik, et Kalda paigutatakse avavanglasse ja tema käitumise põhjal seal saab öelda, et temast tulenev uute kuritegude oht on muutunud tema vabastamiseks piisavalt madalaks.
Ringkonnakohtu määrus ei ole jõustunud. Määruskaebus on võimalik esitada 15 päeva jooksul.
Err.ee
