Tänasel majanduskabinetil andis valitsus 22 riigiasutusele ülesande seada IT-arendustes esikohale valmisolek automaatseks andmevahetuseks. See võimaldab ettevõtetel vähendada aruandluskoormust tänasega võrreldes kuni 90 protsenti.
„Täna tegime majanduskabinetis otsuseid, kuidas reaalaja majandust Eestis edendada, kuidas Eestis oleks võimalik oluliselt väiksema kulu ja vaevaga ettevõtjatel ja kõigil inimestel asju ajada,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Nii on enimlevinud majandusaruandluse vormide arvelt võimalik väga palju töötunde ja raha kokku hoida. Kui täna toetatud plaanid teoks saavad, hoiame suuremate toimetamiste pealt kokku sadu miljoneid eurosid, mis Eesti vaatest on meie inimestele ja ettevõtetele maast leitud aeg ja raha, kuid suuremas pildis eeskuju muule maailmale.“
Valitsuse liikmete heakskiidu saanud plaan automaatseks andmevahetuseks vähendab bürokraatiat ja muudab riigile andmete esitamise ettevõtjate jaoks lihtsamaks. Pärast vajalike IT arenduste tegemist nii avalikus kui ka erasektoris hakkavad riigile esitatud andmed liikuma vajalike asutusteni automaatselt.
„Üks suurem eesmärk ettevõtluskeskkonna parandamiseks on bürokraatia vähendamine. Probleemkohaks on muuhulgas riigi poolt nõutavad sajad aruanded, mille täitmine on ettevõtjate jaoks muutunud liigselt koormavaks. Selle leevendamiseks peavad kõik andmeid koguvad riigiasutused tegema eelisjärjekorras ära vajalikud IT arendused, et andmeid kogutaks standardiseeritult, mis omakorda võimaldab võtta kasutusele automaatse andmevahetuse. Nii vähendame ettevõtjatelt ja kodanikelt andmete topelt küsimist ja ettevõtjad saavad suurema fookuse suunata oma põhitegevusele,“ selgitas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Praegu küsivad erinevad riigiasutused ettevõtetelt rohkem kui 400 aruannet ning kõigi aruannete peale on üle 60 000 andmevälja. Lisaks tuleb ettevõtjatel samu andmeid topelt esitada, kuid seda on võimalik vähendada kuni 90%. Selleks peavad riigiasutused standardiseerima oma aruandlusandmed ja tekitama võimekuse neid masinliidesel vastu võtta. 2024 aasta lõpuks standardiseeritakse 400-st aruandest 70, mille tulemusel väheneb hinnanguliselt andmeväljade arv 3000-lt 81-le.
Andmepõhisele aruandlusele üleminek toob ainuüksi majandusaastaaruannete, käibemaksudeklaratsioonide ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni puhul viie aasta jooksul kokkuhoidu 132 miljonit eurot ettevõtjatele ja 1,7 miljonit eurot riigile. Automaatse andmevahetuse valmisoleku juurutamiseks on riigieelarves ette nähtud 12,5 miljonit eurot aastani 2027. Samuti pakub riik toetusi ettevõtjatele, mis võimaldavad andmepõhisele aruandlusele üle minna
