Linnapea Mihhail Kõlvart kirjutas pöördumises peaminister Kaja Kallasele, et valitsusel tuleks sekkuda – Ukraina põgenikel on vaja lasta elada kahes ühiselamus, kust sotsiaalkindlustusamet tahab nad välja tõsta, vähemalt kooliaasta lõpuni. Ümmarguselt 400 elanikule, kes on enamjaolt naised ja lapsed, kukub väljakolimise kell 31. märtsil, kuid vabaturult on neile kortereid leida keeruline.
Ähvardus peavarjuta jääda pole Kopli 87a elavate Ukrana põgenike kohalt kuhugi kadunud. Sotsiaalkindlustusamet teavitas põgenikke üürilepingute lõppemisest paar kuud tagasi. Paraku pole paljudel neist õnnestunud vabaturult endale uut kodu leida, sest eakad ja lastega üksi jäänud emad pole üürileandjatele ihaldatud kliendid. “Otsingud pole andnud mingeid tulemusi, sest üürileandjad ei taha ukrainlasi, lastega peeresid või lemmikloomadega inimesi,” kurtis üks põgenikest, Oksana. “Pakutavad kohad on aga liiga kallid. Meile sobivaid variante on olnud null.”
Teine põgenik Irina lisas, et lapsed on Kopli tänaval kohanenud. “Alguses lubati, et see jääb meie alaliseks elukohaks sõja lõpuni, paraku pole seda juhtunud.”
Loe ka: Omavalitsustest 2/3 taotles riigilt toetust sõjapõgenikele eluruumide korrastamiseks
“Alguses lubati, et see jääb meie alaliseks elukohaks sõja lõpuni, paraku pole seda juhtunud.”
Linnapea Mihhail Kõlvart astus põgenike kaitseks välja, paludes oma kirjas peaminister Kaja Kallasele Kopli ja Mäepealse tänava hoonetes elavate põgenike üürilepingute pikendamist. “Olukorras, kus sajad sõjapõgenikud vajavad jätkuvalt inimväärseid majutusvõimalusi, teeb Tallinna linn Vabariigi Valitsusele ettepaneku pikendada Kopli 87a ja Mäepealse 2 hoonete üürilepinguid vähemalt õppeaasta lõpuni,” kirjutas Kõlvart. “Palume valitsusel arutada seda küsimust esimesel võimalusel ja anda linnale tagasisidet hiljemalt 30. aprilliks, et saaksime kavandada edaspidiseid tegevusi.”
Linnapea sõnul on küsimus oluline nii sõjapõgenikele inimlike elutingimuste tagamiseks kui ka Eesti riigi usaldusväärsuse ja maine hoidmiseks. “Tuleb tõdeda, et sotsiaalministeeriumi valitsemisala esindajad ei püüagi olukorda inimlikult ja väärikalt lahendada, vaid survestavad niigi keerulises olukorras sõjapõgenikke kiiremini välja kolima,” seisab linnapea pöördumises.
KIK oleks nõus lepingut pikendama
Kõnealused kaks ühiselamut kuuluvad riigi kaitseinvesteeringute keskusele (RKIK). Kuna hooned seisid aasta tagasi tühjadena, nägi sotsiaalkindlustusamet (SKA) neis head võimalust pakkuda ulualust ümmarguselt 400 Ukrainast tulnud põgenikule.
Ühiselamutesse majutamine korraldati RKIK-iga sõlmitud aastase lepingu alusel, kuid see lõpeb 31. märtsil ning SKA ei soovi pikendamist. Samas ei ole RKIK-il kui ühiselamute omanikul nende tühjaks tegemisega kiiret ja asutuse esindajad oleksid nõus uue lepinguga. SKA esindajad on põhjendanud, et nende ülesanne ongi pakkuda vaid ajutisi elamispindu. Põgenikud peaksid otsima edasi korterit vabalt turult või leppima mõne teise SKA pakutava ajutise lahendusega, näiteks laevaga.
Põhja-Tallinna linnaosa vanema Manuela Pihlapi sõnul leidis 16. märtsil Koplis asuvas ühiselamus aset linnaosa esindajate, sotsiaalkindlustusameti ametnike ja sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo kohtumine. Kuid seal ei leitud ühisosa ning põgenike muredesse suhtusid riigi esindajad pigem kriitiliselt. Seda vaatamata tõsiasjale, et kohtumisel osales ka Ukraina suursaadik. “Osa põgenikke kavatseb kolida tagasi Ukrainasse, osa sotsiaalkindlustusameti pakutava laeva peale, lisaks on vabatahtlikud teinud väga suurt tööd, leidmaks neile üüriturult kortereid,” rääkis Pihlap. “Kohtumisel sotsiaalkindlustusameti ja minister Riisaloga väljendati seisukohta, et tegemist ongi lühiajalise majutusega, aga see ei vasta tõele, sest põgenikele lubati seal alalist eluaset. Ega ju asjata vabatahtlikud seal ühiselamutes kaks kuud tööd ei rabanud, ei ehitanud seal kõike, kuni kardinapuude panekuni. Milleks seda kõike siis vaja oli?”
Kasvõi ainult kooliaasta lõpuni
Tõepoolest, mullu märtsis on sotsiaalkindlustusamet andnud ühiselamusse majutatavatele põgenikele venekeelse teabelehe, millel seisab, et “antud elupind on alaline, tasuda tuleb kommunaalkulude eest, üüri ei pea maksma”.
Suvel taganes SKA ka lubadusest põgenikelt üüri mitte küsida, sest riigi vara ei tohtivat muidu kasutada.
Manuela Pihlap leidis, et praegustel pindadel võiksid põgenikud elada vähemalt kooliaasta lõpuni, sest muidu tekib lastele ja nende vanematele seoses koolide-lasteaedade vahetamisega palju ebameeldivusi.
Põgenike tugiisiku Kadri Viirandi sõnul otsivad vabatahtlikud praegu üüriturult põgenikele sobivaid kortereid, sest loomulikult ei taha keegi minna SKA pakutavasse laevakajutisse. “Iga paari päeva tagant me ikka midagi leiame,” mainis ta. Mõned põgenikud on hädaga vastu võtnud ka liiga kalli üüriga kortereid, ehkki ei pruugi hiljem rahaliselt toime tulla.
Kopli ühiselamu asukatele on praeguse seisuga vaja 18 korterit, umbes teist sama vajavad Mäepealse ühiselamu elanikud. Mäepealse ühiselamusse kolisid põgenikud Dzingeli hotellist ning nendel on eriti palju koduloomi, samuti elab seal rohkesti lastega peresid, mis muudab turult eluaseme leidmise keerulisemaks.
Kümnest üürileandjast sobib ehk üks
“Üürikuulutusi on justkui palju, aga umbes kaheksa korterit kümnest tahetakse välja üürida mitteametlikult – see ukrainlastele jällegi ei sobi, sest siis ei saa nad linnalt taotleda elamispinna toetust,” rääkis Viirand. “Mõni jälle ei taha põgenikku, sest kardeb, et ühel päeval istub too bussi ja sõidab koju. Lisaks mängib sageli rolli keelebarjäär, sest üürileandja tahaks oma kliendiga otse suhelda, aga vene keelt eriti noorema põlvkonna esindajad meil sageli ei oska, seevastu paljud ukrainlased ei oska inglise keelt. Ja see üks, kes kümnest üürileandjast siis järele jääb, on ehk nõus leppima lastega, koduloomadega, ajama asju ametlikult ja oskab vene keelt.”
Viirandi sõnul püütakse põgenikesse lootust süstida, et nad ikkagi Ukrainasse tagasi ei sõidaks. Üldiselt ollakse pärit Donetski piirkonnast ja üks naine oli soovinud tagasi koju Krõvõi Rihi, mis on sisuliselt lahingutanner. “Küll me ikka leiame kõigile korteri,” ei mineta Viirand lootust. Tema arvates on tegemist maksumaksja raha asjatu kulutamisega, sest kui põgenikud elaksid edasi ühiselamus, millega nad on rahul, ei peaks neile maksma toetusi.
Sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht Vadim Ivanov ütles veebruari lõpus Pealinnale, et ameti ülesanne on pakkuda vaid lühiajalist majutust. “Me ei taga eluruume ja meil ei ole õigust sõlmida põgenikega püsivaid üürilepinguid,” lausus ta. Teisalt ei jäta SKA tema sõnul kedagi tänavale, ja kui mõni ei suuda ise uut eluaset leida, pakutakse talle taas mingit ajutist pinda.
