Kohustusliku kooliea pikendamine kuni 18. eluaastani võib kohalike omavalitsuste hinnangul suurendada noortega töötavate spetsialistide puudust. Haridusminister Kristina Kallas (E200) aga probleemi ei näe.
Omavalitsused tõdevad, et riigi otsus suurendab nende töömahtu ja vastutust.
Rohkem tööd ja vastutust omavalitsustele
“See seab kohalikule omavalitsusele suurema töökoormuse ja vastutuse. Kui üks õpilane on koolist välja langenud, tuleb ta üles leida, selgitada katkestamise põhjused ja pakkuda talle sobivaid haridusvõimalusi,” rääkis Täht.
Ka Võru linna esindajad nentisid, et noorsootöö koormus võib suureneda, kuid praeguseid ressursse hindamata pole veel selge, kas tuleb palgata lisatööjõudu.
Endised haridusministrid kritiseerivad muudatust
Anita Kikas tõi esile, et kuigi omavalitsused saavad pakkuda noortele mitmesuguseid võimalusi, sõltub nende vastuvõtlikkus ka noorte ja perede valmisolekust.
“See on kahepoolne protsess – noor ja pere peavad samuti olema valmis pakutavaid võimalusi vastu võtma,” lisas ta.
Haridusministri vaade
“Täiendavaid ülesandeid ei tule, sest noorte õppimiskohustuse täitmist tuleb jälgida veel vaid kaks aastat,” selgitas Kallas.
Noored, kes kaovad süsteemist
Praegu on Eestis igal aastal sadu noori, kes ei jätka haridusteed pärast põhikooli lõpetamist. Sageli mõjutavad seda sotsiaalsed probleemid perekonnas või muud elulised raskused.
Uue korra kohaselt muutub hariduse omandamine kuni täisealiseks saamiseni kohustuslikuks alates ülejärgmisest õppeaastast. Omavalitsused seisavad nüüd silmitsi küsimusega, kuidas tagada vajalike spetsialistide olemasolu ja piisavad ressursid, et toetada kõiki noori nende haridustee jätkamisel.
