Riik on jätnud tuhanded puudega lapsed toetusest ilma ja lapsevanemad saavad toetust tagasi läbi kohtu.
Muutus laste puude määramisel sunnib vanemaid kohtust abi otsima. Kahe aastaga on viiendik puudega lastest toetusest ilma jäänud.
Täna, 30 septembri varahommikul asutas Gerda Uussaar Kuressaarest mandrile sõitma. Pärnu kohtumajas hakkas halduskohus arutama Gerda hagi, milles ta soovib tühistada sotsiaalkindlustusameti (SKA) vaideotsused, millega tema poeg Maarek, kes põeb harvaesinevat geenihaigust, tsüstilist fibroosi, jäi puudest ja toetusest ilma.
„Kaitsjat mul ei ole,“ annab Gerda mõista, et seisab riigi vastas üksi. Kuna tal polnud advokaadi jaoks raha, aitas hagi kokku panna ühe teise sama haigusega lapse ema, kes oli sama teekonna juba kohtus läbi teinud. Temal õnnestus tütrele puue „tagasi saada“.
„Olen rääkinud arstidega, keegi neist ei mõista, miks riik ei pea eluiga lühendavat ravimatut haigust puude vääriliseks. Miks selline taktika, ei saa aru,“ imestab Gerda.
Kui 30. septembril 2018 oli puuetega lapsi Eestis 13 232, siis tänavu juunis oli neid 10 812 ehk kahe aastaga on nende arv vähenenud viiendiku võrra.
Riik võidab 134 eurot kuus.
Näiteks 2018–2019 võeti 555-lt varem raske puudega lapselt korduvtaotlemisel puue üldse ära. Ei määratud isegi keskmist puuet, vaid tunnistati täiesti terveks.
2019. aastal ei ole 742-le ehk igale kolmandale varem puudega lapsele korduvtaotlemisel puuet üldse määratudki. 275 lapsel ehk viiendikul hinnati korduvhindamisel puue kergemaks.
