Kolmapäev pidi olema päev, mil Eesti näitab oma valmisolekut reageerida võimalikele ohtudele. Tegelikkuses kujunes sellest aga olukord, kus riiklik ohuteavitussüsteem EE-ALARM tekitas segadust, valeinfot ja küsimusi süsteemi töökindluse kohta.
Kaitseväe peastaap kinnitas, et süsteem ise käivitus küll plaanipäraselt, kuid kogu protsessi käigus toimus inimlik eksitus, mis viis valede ja segadust tekitavate teadete edastamiseni.
Öösel kella kahe ja kolme vahel lendasid Soome lahe kohal Eesti õhuruumi kirdenurga läheduses mitmed tundmatud droonid. Kuna otsest ohtu elanikkonnale ei tuvastatud, otsustati ohuteavitust mitte käivitada. Mõni tund hiljem, kell 3.43, tabas aga üks droon Auvere elektrijaama korstnat, olles eelnevalt sisenenud Eesti õhuruumi üle Narva jõe. Reageerimiseks jäi aga liiga vähe aega – piiriületuse ja tabamuse vahele jäi vaid mõni minut.
Hommikul pärast kella kaheksat tuvastati uus võimalik oht Kirde-Eesti suunal ning seekord otsustati EE-ALARM süsteem käivitada. Just siin läks aga asi valesti.
Kuigi süsteem käivitus tehniliselt õigesti, tekkis probleem sõnumi sisu muutmisel. Varasemalt koostatud teavitused ei sobinud täpselt tekkinud olukorraga ning neid hakati kiirkorras kohandama. Selle protsessi käigus tehti aga saatuslik viga – teavitused saadeti inimestele osaliselt vales keeles või vale sisuga. Lisaks esines vigu piirkondade määramisel, mistõttu said teateid ka need, kellele need ei oleks pidanud jõudma.
Tekkinud segadus tekitas elanike seas arusaamatust ja ebakindlust. Alles pärast vea avastamist saadeti parandatud teavitused, kuid selleks hetkeks oli usaldus juba kõikuma löönud.
Kaitseväe peastaap rõhutas, et juhtunust on tehtud järeldused ning süsteemi protseduure hakatakse koos teiste ametkondadega täiendama, et sarnaseid eksimusi tulevikus vältida. Samas toodi välja, et hoolimata kommunikatsiooniveast toimis süsteemi käivitamise tehniline ahel ise ootuspäraselt.
Juhtum tõstatab aga laiemad küsimused – kui kiiresti ja täpselt suudab riik tegelikus kriisiolukorras inimesi teavitada ning kui suur on inimliku eksimuse roll sellistes süsteemides.
Selge on see, et seekord ei olnud probleem mitte tehnoloogias, vaid inimeses – ja just see teeb olukorra eriti murettekitavaks.
