Kui praegu pole Eesti piiridel märgata Ukraina põgenikevoo suurenemist, siis külmakraadide lisandudes võib hävitatud energiataristuga Ukrainast liikvele minna suurem hulk inimesi, selgus riigkantselei pressibriifingul.
Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Martin Kutti ütles, et pole märki, et Vene presidendi Vladimir Putini eesmärgid Ukrainas oleksid muutunud: viimastel nädalatel on hävitatud 50 protsenti Ukraina energiataristust. “Need rünnakud on plaanitud tehnikateadlaste abiga ja nende eesmärk on tsiviilelanikkonna terroriseerimine,” sõnas Kutti.
Ta märkis, et Venemaa proovib tekitada põgenikevoogu. “Paraku on risk päris kõrge, et inimesed võivad hakata Ukraina sees ja riigist välja liikuma. Uuringud näitavad, et materiaalse toimetuleku teemad on üha olulisemaks põhjuseks, miks riigist lahkuda,” sõnas Kutti. Samas nentis ta, et Frontexi mõõdetud piiriületuste arv Ukrainast välja pole oluliselt tõusnud. “Praeguse seisuga on 4,8 miljonit ukrainlast Euroopa Liidust (EL) ajutist kaitset palunud ja tegelik ajutise kaitse saajate arv on nelja miljoni ümber. Eesti on taotluste arvult EL keskmik, kuid protsendina püsielanike hulgast on Eesti esirinnas. Kieli instituudi andmetel oleme sisemajanduse koguprodukti arvestades esikohal nii Ukrainale abi andmises kui ka põgenike vastuvõtus,” selgitas Kutti.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev ütles, et peame olema valmis suuremaks laineks, sest Venemaa tahtlikult hävitab Ukraina infrastruktuuri. “Venemaa tahab demoraliseerida EL-i, et me enam ei toetaks Ukrainat. Kui see juhtub, siis oleme kaotanud ja Venemaa on võitnud,” märkis Belitšev.
“Praegu jube külm veel pole, aga see muutub, kui on -14 või -16 kraadi. See on hoopis teine olukord taluda. Ja see sõltub ka perioodist, kui pikk kannatus tekitab heitumuse, siis selle peale Venemaa pressibki,” lisas Belitšev.
Eesti partner põgenike vastuvõtmisel on Soome. “Kokku on lepitud ametitevahelise koostööplaani ettevalmistamine: kuidas saame Eestisse saabuvaid või transiidil olevaid ukrainlasi paremini abistada,” rääkis siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits.
Alates sõja algusest on olnud kasvavas trendis ka Vene kodanike liikumine läbi Vene piiririikide, märkis Belitšev. “Tänaseks on see oluliselt vähenenud võrreldes kevade ja suvega. Sanktsioonid on töötanud ja Vene turist maismaapiiri kaudu Euroopa Liitu ei saa,” rääkis Belitšev.
Piiril tõkestatud 1494 Ukraina kodanikku
PPA on alates sõja algusest hoidnud pilku Eestis toime pandud süütegudel, millel on seos sõjaga Ukrainas. “Sõjaga seotud juhtumite arv püsib madal ja moodustab registreeritud juhtumites marginaalse osa. Enamik süütegudest on seotud keelatud sümbolite kasutamisega ja vihaõhutamisega,” ütles Belitšev.
“Ka Ukraina kodanikud on pannud toime süütegusid, mis on küll kahetsusväärsed, kuid need on levinud ka Eesti kodanike seas, nagu perevägivald ja joobes juhtimine. Tendentsina ei paista see silma,” sõnas Belitšev.
Alates 24. veebruarist on Eestisse saabunud 117 607 ukrainlast, transiidi eesmärgil tuli neid 53 717. “Viimastel nädalatel on tulnud veidi üle saja inimese ööpäevas. Kui alguses olid naised ja lapsed, siis järgnevatel sõjakuudel on ületanud piiri Venemaa ja Eesti vahel enamikus inimesed, kes saabuvad okupeeritud Ukraina aladelt. Nad ei saa Lääne-Ukrainasse minna üle rindepiiri ja nende hulgas on ka inimesi, kes on viidud Venemaale vägivallaga,” sõnas Belitšev.
Sõja algusest on piiril tõkestatud 1494 Ukraina kodaniku Eestisse pääsemine. “PPA ülesanne on tagada avalik kord riigis, kui tuvastame, et see võib sattuda ohtu, siis ka saadame piirilt tagasi väidetava Ukraina kodaniku,” ütles Belitšev.
Tõkestamise alusteks on tema sõnul see, et inimene ei tule sõjapiirkonnast, ta on elanud Venemaal aastaid või tal on topeltkodakondsus. “On ka inimesi, kelle meelsus on Putinit ja Ukraina sõda toetav ja on inimesi, kes annavad järjest ja järjest valeütlusi. Piirivalvuriga tasub olla aus, see on lahendus, kuidas leida viis, kuidas inimest aidata,” ütles Belitšev.
“Ligi 60 000 ukrainlast on piiril öelnud, et soovivad Eestisse jääda. Et selekteerida nende staatus ja asukoht, oleme kontrollinud, mis nendest on saanud. Oleme tuvastanud, et ajutist kaitset või elamisluba pole ligi 15 000 inimesel, 11 000 neist on täisealised. Rahvastikuregistris on olemas nende isikukood ja nende elukoht on registreeritud ning neil on kehtiv töösuhe. Nad kasutavad teisi viise seaduslikuks Eestis viibimiseks,” rääkis Belitšev.
Ta lisas, et 4. detsembri seisuga on antud 40 000 ajutise kaitse taotlust, ajutisest kaitsest loobumise taotlusi on 2805. Rahvusvahelise kaitse taotlusi on 2474, nende hulgas 2168 Ukraina kodanikelt ja 202 Vene Föderatsiooni kodanikelt.
Ligi pooled põgenikest töötavad
Sotsiaalkindustusamet on pakkunud lühiajalist majutust 2500 inimesele. “See arv on vähenenud pidevalt. Eelmisel nädalal saabus ajutisse majutusse 90 inimest ja välja liikus 290 inimest. Kõige suurem lühiajaline majutaja on laev 1500 sõjapõgenikuga. Kõige rohkem põgenikke kohalike elanike kohta on Anija vallas Neljärve puhkekeskuses,” rääkis sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimise ja toimepidevuse juht Häli Tarum.
70 protsenti põgenikest elab Eestis eraldi korteris, kaheksa protsenti hotellis, seitse protsenti üürivad tuba majast ja kuus protsenti jagavad korterit. “Nad saavad kenasti hakkama. Enamik neist maksab oma korteri eest ise,” sõnas Tarum.
Toetustena on põgenikud saanud 9,4 miljonit eurot, mis teeb 0,4 protsenti kõigi Eesti inimestele makstud toetustest. “Ukraina põgenikud on kenasti leidnud ka tööd: täisealistest 40 protsenti on tööturul hõivatud. Selles aitab kaasa ka see, et Eestis on võimalik vene keelega hakkama saada,” sõnas Tarum. Euroopa keskmine põgenike tööhõive on alla 30 protsendi.
Ta lisas, et kolm neljandikku ajutise kaitse saanud põgenikest loodab minna Ukrainasse tagasi, viis protsenti arvab, et jäävad Eestisse ja 20 protsenti ei oska veel vastata.
Err.ee
