Vabariigi Valitsus algatas täna Eleringi taotlusel Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Järgneva paari aasta jooksul planeeritakse elektriühenduse ja selleks vajaliku muu taristu Eestis paiknev osa Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni Saaremaal.
„Elektriühendus on oluline suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa riigi kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele ja kindlamatele elektriühendustele Lääne- Eesti ja saarte piirkonnas. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda, sealhulgas kõiki omavalitsusi, kuhu uus ühendus kavandatakse, sest edaspidi saab nii tarbida kui ka toota rohkem elektrienergiat,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Planeeringu protsessi käigus selguvad täpsemad asjaolud keskkonna, majanduslikus ja tehnilises vaates, et saaks vastused kõikidele küsimustele, mida selliste suurte projektide vaates ei saa täna täpselt vastata ja mis võivad tuua projekti olulisi muudatusi,“ lisas Kallas.
Elektriühendus kavandatakse maismaal valdavalt 330-kilovoldiste õhuliinidena. Kohtades, kus õhuliini pole võimalik kavandada, planeeritakse maakaabel. Merealal hakkab paiknema merekaabel. Vajalik on kavandada ka alajaamad. Võimalike uute elektriliinide trasside asukohad ja maavajadus selguvad riigi eriplaneeringu menetlemise käigus. Ühendus on planeeritud valmima 2033 aastal ja panustab 2050 kliimaaeesmärkide täitmisesse. Planeeringu algatamine ei mõjuta otseselt teisi taastuvenergia projekte maismaal ja merel.
Planeerimisprotsess hinnatakse sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonna mõjusid. Riigi eriplaneeringuga koostatakse terviklik ruumilahendus elektriühenduste ja nendega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt ka kõrgema pingega õhuliinid, maakaabelliinid, veekaabelliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km², hõlmates maismaal Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-Pärnumaa valda, Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva maakonnas Türi valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikest väina ja osa Suurest väinast (planeeringuala asukoht on nähtav pressiteatega kaasas olevalt kaardilt). Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist.
Kuigi planeering algatati suurel maa-alal, siis planeering kehtestatakse üksnes elektriühenduse ehitamiseks vajalikul alal. Selleks, et ruumi otstarbekalt, mõistlikult ja säästlikult planeerida, on ministeerium võtnud eesmärgiks võimalusel juba täna kasutuses olevale maa-alale sobivaid lahendusi otsida. Seega teavitatakse planeeringu algatamisest isiklikult kõiki maaomanikke, kelle maad jäävad planeeringualas olemasolevate elektriliinide lähedusse.
Järgnevalt otsitakse kõigepealt elektriühendusele sobilik asukoht ning planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks asukoha eelvaliku otsuse alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine. Kui mõjude hindamise protsess ja planeeringulahenduse läbirääkimised sujuvad tõrgeteta, siis on võimalik planeeringu kehtestamiseni jõuda aastal 2026.
Planeerimisprotsess on avalik ja igaühel on õigus selles osaleda ning soovi korral ettepanekuid esitada. Planeerimisprotsess on avalik ja igaühel on õigus selles osaleda ning soovi korral ettepanekuid esitada veebiaadressil www.riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/riigi-eriplaneeringute-taotlused/eesti-lati-neljanda-elektriuhenduse-riigi.
