Toimetulekutoetuse määramine omavalitsustes vajab ühtsemat praktikat, sest praegune kord soosib ebavõrdsust ja bürokraatiat, leiab Riigikontroll oma täna avaldatud auditis. Sotsiaalministeeriumil tuleks toetuse maksmise praktikat linnades ja valdades rohkem mõjutada.
„Toimetulekutoetuste maksmise praktikal on erinevates omavalitsustes lastud minna liialt isevooluteed,“ leiab riigikontrolör Janar Holm. „Tagajärjeks on see, et Eesti eri paikade inimesed, kes elavad ühesuguses puuduses ja kelle olukord ei tarvitse olla väga erinev, saavad üsna erinevas suuruses toimetulekutoetust.“
Toimetulekutoetusele on õigus neil, kellel pärast sissetulekust eluasemekulude mahaarvamist jääb alles vähem raha, kui on toimetulekupiir. Ehkki toimetulekutoetused on riiklik toetusmeede, on omavalitsustele jäetud vabad käed otsustamaks, kui suures ulatuses võtta toetuse määramisel arvesse abivajaja eluasemekulusid. Omavalitsused on eri meelt, kui suur on põhjendatud eluasemekulu, ja sageli jääb tegelik eluasemekulu toetuse määramisel arvestamata, mis tähendab, et abivajajale määratud toetus ei ole toimetuleku tagamiseks piisav.
Eluasemekulude arvestus käib omavalitsuse kehtestatud piirmäärade järgi, kuid Riigikontrolli audit näitas, et sageli piirmäär tegelikku kulu ei kata. Nii oli iga kolmas toetuse saaja perioodil 2021. aasta jaanuarist kuni 2022. aasta jaanuarini olukorras, kus pärast tegelike eluasemekulude tasumist jäi tal kätte toimetulekupiirist vähem raha. Ehkki toetusesaajate puhul esineb ka ebamõistlikku tarbimist, mida ei peaks toimetulekutoetust makstes soosima, osutasid piirmääradest tegelikkuses suuremad eluasemekulud üldjuhul, et omavalitsus ei ole suutnud tõusvate eluasemekuludega sammu pidada ja hindade tõusule õigel ajal reageerida.
Eluasemekulude piirmäärades on omavalitsuste vahel mitmekordsed erinevused. Probleemiks on see nende eluasemekulude puhul, mille hinnatase regionaalselt ei erine, näiteks kulutused elektrile ja gaasile. Elektrikuludel oli madalaima ja kõrgeima piirmäära erinevus 16-kordne.
Riigikontroll leiab, et kui sarnase kulutaseme korral saavad ühes omavalitsuses tegelikud elektrikulud kaetud, kuid teises mitte, on tegu põhjendamatu ebavõrdsusega. Riikliku toetusmeetme rakendamisel peaks taoline ebavõrdsus olema välistatud. Toetuse maksmise efekt peaks olema sarnaste asjaolude korral sarnane ega tohiks oluliselt sõltuda abivajaja elukohast. Võttes aluseks näiteks kõige kõrgema kasutusel olnud elektrikulu piirmäära, oleks ülejäänud omavalitsustes võinud auditis vaadatud perioodil saada suuremat toetust ca 2050 leibkonda. Kogusummas oleks saadud toetust 121 000 eurot rohkem ja ühe taotluse kohta keskmiselt 17%.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et omavalitsused koormavad toimetulekutoetuse taotlejat ülearuse bürokraatiaga. Näiteks nõutakse toetuse taotlusel tulude ja kulude detailset lahtikirjutamist, kuigi tulude arvestamisel lähtutakse enamasti riigi andmekogudest saadud andmetest (78% tulukirjetest) ja kulude puhul usaldatakse taotlusele lisatud arveid. Taotleja koormamine sellise info küsimisega, mida tegelikult ei kasutata või ei kasutata küsitud kujul, tuleks lõpetada.
Riigikontroll soovitab Sotsiaalministeeriumil võtta edaspidi aktiivsem roll ja sekkuda rohkem toimetulekutoetuse rakenduspraktika kujundamisse omavalitsustes. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise kui riikliku ülesande olemus eeldab, et lisaks õigusraamistiku kujundamisele ja ülesande rahastamisele jälgib riik ka seda, kuidas ülesannet täidetakse, ja sekkub, kui ülesande täitmisel ilmnenud praktika kaldub ülesande eesmärkidest kõrvale.
Riigikontroll soovitab, et piirmäärasid ületavat kulu ja piirmäärade asjakohasust tuleb hakata süsteemselt seirama, et eelkirjeldatud probleeme eluasemekulude arvestamisel vältida. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR andmete põhjal võiks omavalitsustele pakkuda rohkem praktilist tuge eluasemekulude piirmäärade põhjendamatu erinevuse kiiremaks tuvastamiseks.
Riigikontroll soovitab Sotsiaalministeeriumil välja töötada ühtne toimetulekutoetuse taotlemise vorm. See võimaldaks ühtlustada omavalitsustes toetuse taotlemisel kogutava info sisu ja mahtu ning vältida taotlejate koormamist ebavajaliku teabe küsimisega.
Taustaks
Riigikontroll analüüsis, kuidas on riigi ja kohalikul tasandil toimetulekutoetust kui sotsiaalabi meedet juhitud, et tagada mõistlik menetluskoormus ja omavalitsuste võrdluses ühetaoline abiefekt. Auditis käsitleti perioodi 2021. aasta jaanuarist kuni 2022. aasta jaanuarini ja hõlmati kõiki omavalitsusi. Sel perioodil rahuldati ca 65 400 toimetulekutoetuse taotlust, toetust sai ca 10 800 leibkonda kogusummas 17,7 miljonit eurot. Auditi käigus tehtud täiendav andmevaatlus, mis ulatub kuni 2022. aasta augustini näitab, et kiire hinnatõusu ja Vene-Ukraina sõja tõttu on vajadus toimetulekutoetuse järele oluliselt kasvanud. Näiteks summa, mis oli kulunud toetusteks 2021. aastal, maksti 2022. aastal välja juba esimese poolaasta jooksul.
Toimetulekutoetus on leibkonnapõhine toetus, mille määramisel võetakse arvesse leibkonna tulud ja kulud (12 liiki) ning riigis keskselt kehtestatud toimetulekupiir. Toimetulekupiir on leibkonna esimese täiskasvanu kohta alates 2022. aasta juunist 200 eurot. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Toetuse taotlemine ja arvestus toimub kalendrikuu kaupa.
