Riigil on raskusi eurotoetuste kasutamisega – 2021. aastal kulutati 588 miljonit eurot plaanitust vähem ehk 61 protsenti kavandatust. Tänavu on poole aastaga tarvitatud vaid viiendik ehk 276 miljonit eurot, samas kui aasta peale peaks kulutatama ligi poolteist miljardit, leiab riigikontroll värskes aruandes.
“Praeguse kiire hinnatõusu tingimustes kehtib põhimõte “aeg on raha” rohkem kui varem ja iga viivitatud aasta, kvartal või isegi kuu tähendab seda, et me saame vähem koole, vähem tervisekeskusi, teid ja muud tarvilikku,” kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.
Mahajäämus plaanidest on pikaajalisem, sest viimasel viiel aastal, alates 2017. aastast, on riik jätnud igal aastal kasutamata keskmiselt 318 miljonit eurot riigieelarvesse kavandatud Euroopa Liidu toetusi.
Rahandusministeeriumi andmetest ilmneb, et raha kasutuselevõtu tempo oli perioodi 2007–2013 Euroopa Liidu struktuuritoetuste puhul läbivalt kiirem kui lõppeval eelarveperioodil. Kui eelmisel eelarveperioodil oli kaheksanda rakendusaasta lõpuks kasutatud 89 protsenti välistoetustest, siis praegu 70 protsenti. EL-i liikmesriikidest paikneb Eesti toetusraha kasutamise tempolt 15. kohal.
“Kuigi riigieelarvesse planeeritud välistoetuste rakendamata jäämine ei tähenda tingimata selle raha kaotsiminekut Eesti riigi jaoks, ei saa kasutamata välistoetusi siiski lõputult edasi lükata,” mainis riigikontrolör Janar Holm. Näiteks on Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 struktuuritoetuste, sh maaelu ja kalanduse raha, summas 4,4 miljardit eurot lubatud kasutada 10 aasta jooksul ehk 2023. aasta lõpuni.
Välisraha kasutamata jätmine teeb objektid kallimaks
Euroopa Liidu toetusi koordineerivate majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi sõnul lähevad välisraha kavandatud ajal kasutamata jätmisel taristuobjektid oluliselt kallimaks, jäävad ära või viibivad aastaid. Näiteks on sotsiaalministeeriumi andmetel üle poolte esmatasandi tervisekeskuste ning paljude erihoolekandeobjektide välistoetustest ehitamine pikenenud vähemalt aasta võrra.
Ministeeriumide arvates on välistoetuste aeglase kasutamise peamiseks põhjuseks ajakadu protsessides, mis eelnevad raha avanemisele, sh viivitused toetuste kasutamise tingimuste riigisiseses kokkuleppimises. Toetuste kasutamist pärsib oluliselt ka riigihangete luhtumine. Lisaks käib järjest uute välistoetuste kavandamine ja kasutusse suunamine sama arvu inimestega riigile ilmselt üle jõu. Ministeeriumid osutavad veel, et takistavaks asjaoluks on keerulised ning sageli muutuvad riigihangete korraldamise reeglid. Samuti see, et toetuse rakendajatele riigihangetealast nõu andev Riigi Tugiteenuste Keskus ja hiljem hangete korrektsust kontrolliv rahandusministeerium tõlgendavad reegleid kohati erinevalt.
Allikas. Err.ee
