„Uurisime eelkõige seda, kui palju on eakaid, kes võiks olla sotsiaaltöötajate radaril ning paljud on abi saanud,“ ütles riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen. „Selgus, et see lõhe kahe grupi vahel on märkimisväärne. Kohalikes omavalitsustes ei teata, kuidas eakad elavad.“
Riigikontrolli auditijuhi Tambet Drelli sõnul oli selline audit hädavajalik, kuna eakate arv Eestis kasvab kiiresti. „2020 aastal oli Eestis 65-aastaseid ja vanemaid ca 268 000, mis on 28 protsenti rohkem kui 2000 aastal,“ märkis ta. „Samal ajal on rahvastik tervikuna 5 protsenti vähenenud. Tänase seisuga on eakate osakaal 20 protsenti rahvastikust ja see protsent suureneb 2030 aastaks 23 protsendini. Eriti kiiret kasvu on täheldada üle 85 aasta vanuste eakate hulgas, keda on 35 300 inimest, mis on pea kaks korda rohkem kui 20 aasta eest.“
Drelli hinnangul näitab see, et oleme jõudmas järgi heaoluriikidele, kus selline demograafiline läbilõige on muutunud tavaliseks. „Vananemine toob aga olulise surve ühiskonna kuludele hoolekande ning tervishoiu valdkonnas,“ ütles ta. „Varase märkamise ja sekkumisega saab ühiskonna jaoks kulukamate probleemide väljakujunemist ennetada ja pidurdada ning eaka elukvaliteeti parandada.“
Drell kinnitas, et kontrolliaruande fookus ei olnud sellel, kas keegi on jätnud midagi tegemata, vaid sellel, kuidas saaks ennetustööd teha senisest paremini ja mida see eeldab. „Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja valdkondlike erialaühenduste esindajate hinnangul ei ole 85 protsenti kohalike omavalitsuste ennetustöö eakate suunal piisav,“ märkis ta. „Vähe tähelepanu saavad need eakad, kes ei ole ise kohaliku omavalitsuse poole pöördunud.“
Ennetustöö peaks olema seaduses täpsemalt reguleeritud
Ka kohalikud omavalitsused on Drelli sõnul päri, et olukorda tuleb parandada. „Rohkem tuleb tegeleda ennetuse ja märkamisega, tuleks rohkem kasutada andmekogude andmeid riskigrupis eakate tuvastamiseks,“ tõi ta näiteks. „ Lisaks tuleks rohkem kontakte luua nendega, kes ei ole kohaliku omavalitsuse poole pöördunud, tuleks teha rohkem kodukülastusi eakate juurde ja senisest enam võrgustikutööd kogukondades. Kindlasti tuleks ka mitmekesistada eakate teavitamise viise.“
Peamise probleemina tõi Drell välja ebaselge seadusandluse kohalike omavalitsuste õiguste, kohustuste ja võimaluste osas. „On riike, kus ennetustöö on seaduse tasemel täpsemini reguleeritud,“ ütles ta. „Taanis on koduvisiitide kohustus kehtinud juba üle 20 aasta. Vähemalt kord aastas tuleb koduvisiidi võimalust pakkuda 82- aastastele ja vanematele. Välistatakse need, kes juba saavad teenuseid. Esmalt tehakse eakale sellekohane kirjalik pakkumine ja uuringud näitavad, et enamik eakaid võtab pakkumise vastu. Visiidi käigus analüüsitakse erinevaid heaolu ja toimetulekut mõjutavaid aspekte“
Kohalikel omavalitsustel pole aga Drelli sõnul täna veel selget ülevaadet selles osas, milliseid isikuandmeid nad võivad ennetustöö paremaks rakendamiseks kasutada. „Ennetustöö jõudlust saaks suurendada, kui andmekogudes olevate andmete potentsiaal ära kasutada,“ selgitas ta. „Kohalikel omavalitsustel puudub aga kindlustunne, millisel määral võib ennetustöös andmekogudes olevaid andmeid, sealhulgas isikuandmeid, kasutada.“
Kohalikele omavalitsustele selgemad suunised
Drelli sõnul võiks Sotsiaalministeerium analüüsida võimalusi määrata ennetustöö sotsiaalhoolekande seaduses kohaliku omavalitsuse seadusjärgse ülesandena. „Nii, et see hõlmab kohustust tegeleda ka nendega, kelle kohta ei ole kohalikul omavalitsusel infot laekunud, kuid kes võiksid abi vajada,“ selgitas ta. „Koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga tuleb anda kohalikele omavalitsustele selgitavad suunised, millised võimalused on kasutada ennetavas sotsiaaltöös riigi andmekogudes olevaid andmeid. Selgitada juhistes, mis laadi ja detailsuses andmeid on võimalik koguda andmepäringutega juba praegu ning mis laadi andmete kasutamine eeldab täiendavat õiguslikku alust. Sotsiaalkindlustusamet peaks koostama kohalikele omavalitsustele juhendmaterjalid ennetustöö praktilise korraldamise kohta.“
Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni esimees Urmas Reinsalu nõustus, et on vaja kinnitada ühtne süsteem, mille alusel eakate inimeste abivajadust ennetustöö käigus tuvastada. „Lähtudes loomulikult inimeste andmekaitseõiguse ja privaatsuspõhimõtetest,“ märkis ta. „Komisjon peab oluliseks, et sotsiaalkindlustusamet töötaks välja selgema juhise. Kui isikuandmete kasutamiseks tekib praktiline vajadus, siis kaalume ka võimalikku seadusemuudatust.“
