Riigikohtu otsus jättis läbi vaatamata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni liikmete kaebuse seoses Ukrainale antava abi andmisega seotud riigikogu otsustega. EKRE saadikud väitsid, et nende esitatud muudatusettepanekute eiramine rikkus riigikogu liikmete õigusi.
Riigikohus leidis, et antud juhul ei ole riigikogu liikmetel kaebuse esitamise õigust ning selle välistamine ei ole põhiseadusevastane.
15 riigikogu liiget vaidlustasid kolm eelmisel aastal vastu võetud riigikogu otsust, mis käsitlesid Ukraina laenu intressikulude katmist, Eesti osaluse suurendamist Euroopa Nõukogu Arengupangas ja riigigarantii andmist Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamiseks.
EKRE saadikud väitsid, et rahanduskomisjon rikkus nende mandaadi teostamise õigust, kui jätkas läbivaatamata osa nende fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutest ja need teiseks lugemiseks loetellu ei kandnud.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas, et seadus ei võimalda riigikogu liikmetel kaebust esitada muudatusettepanekute eiramise peale, ei välismõjuga riigikogu otsuste, siseriiklike riigikogu korralduslike otsuste ega riigikogu allorganite otsuste vaidlustamise teel.
Riigikogu otsuste eelnõude muutmise õigus on põhiseadusega antud riigikogule endale. Antud juhul olid tegemist riigikogu otsustega, millega parlament võttis vastu valitsuse ettepanekul otsuseid, mis seadsid riigile varalisi kohustusi. Selliste eelnõude puhul ei nõua põhiseadus muudatusettepanekute tegemise õigust, seisab riigikohtu määruses.
Kolleegium rõhutas, et kuigi riigikohus ei lahenda parlamendis tekkinud muudatusettepanekute õiguse üle tekkinud vaidlusi riigikogu liikmete kaebuste alusel, on kehtiva õiguse kohaselt siiski tagatud kohtulik kontroll selle üle, kuidas riigikogu järgib seaduste ja otsuste vastuvõtmisel menetlusnõudeid, sh muudatusettepanekute tegemise õigust. Selline kontroll võib toimuda isiku, kelle õigusi väidetavalt rikutakse, kaebuse alusel või – seaduse korral – abstraktse või konkreetse normikontrolli menetluses.
Riigikohtu kolleegium lisas, et riigikohtus kaitstavaks hüveks ei saa olla riigikogu liikme mandaadi õiguste kuritarvitamine, mida ulatuslik obstruktsioon parlamendis endast kujutab.
Kolleegiumi hinnangul olid kaebajate muudatusettepanekud sellel juhul suunatud riigikogu töö takistamisele ja valitsuse algatatud eelnõude arutamisele. “Seda kinnitavad nii muudatuste arvukus kui ka nende ebasiiras sisu (nt mitmesugused ettepanekud muuta nimetatud rahasumma, mis erinesid vaid mõne euro võrra),” nentis riigikohus.
Riigikohus märkis, et kaebajatelt ei võetud muudatusettepanekute esitamise õigust täielikult, vaid ainult osaliselt, kui need ületasid piire, mida riigikogu enamus peab taluma.
