Täna riigikogus kolmanda lugemise läbinud sooduspensionite reformi eelnõu muudab edaspidi Eesti pensionisüsteemi kaasaegsemaks, õiglasemaks ja enam töötaja individuaalsetest vajadustest lähtuvaks.
Soodustingimustel vanaduspensionite ja väljateenitud aastate pensionide reformimine on oluline samm pensionisüsteemi kaasajastamisel.
Peale Eesti on eelmise sajandi keskpaigast pärinev riiklik sooduspensionite süsteem reformimata veel vaid Horvaatias. „See on oluline samm muutmaks meie pensionisüsteemi kaasaegseks ning kõikide suhtes arvestavaks. Nõukogude Liidus loodud tänaseks aegunud nimekirjade asemele oleme loonud inimese individuaalsete vajadustega arvestava töövõime toetamise süsteemi. See tähendab, et hinnatakse individuaalselt nii inimese tervislikku seisu kui võimaldatakse tööeas tervele inimesele sujuv üleminek ühelt ametialalt teisele. Vältides liiga varajast pensionile jäämist, säästame oluliselt raha, mille saame edaspidi investeerida hoopis pensionitõusu,“ sõnas sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo.
Reformi tulemusena kaovad ametialade nimekirjad, kuhu kuulumine lubas varem pensionile minna. Selle asemele on loodud töövõime hindamise süsteem, mis hindab iga inimese isiklikku tervislikku seisundit ning sobivust töötamiseks ja mitmed karjäärivahetusel abiks olevad teenused ja toetused.
Sooduspensione makstakse edasi neile inimestele, kes on juba praeguseks soodusstaaži välja teeninud ning samuti neile, kes töötavad sooduspensionitega ametialadel ning jõuavad alates seaduse jõustumisest juurde töötada vähemalt pool nõutavast soodusstaažist. Kui sooduspensioni määramiseks on staažinõue 12 aastat ja 6 kuud või väiksem, saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2030, ning pikema staažinõude korral saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2036. aastal.
Erandina kehtestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide puhul pikem üleminekuperiood tulenevalt rohepöördest 2049. aasta lõpuni põlevkivisektori töötajatele.
Sooduspensionite reformi käigus sõlmisid tööandjate ja ametiühingute esindusorganisatsioonid eelmisel aastal sotsiaalministeeriumiga hea tahte kokkuleppe, mille kohaselt töötatakse välja ja rakendatakse alates 1. aprillist 2024 uut töövõimetuse ennetamise süsteemi tervise tõttu tööhõivest väljalangemise ennetamiseks, mille hulgas kaalutakse tervisekahjustusega töötajale pikaajalise haiguslehe ajal võimaluse andmist terviseseisundiga kohandatud tingimustes jätkata töötamist, saada sel ajal palgavahe hüvitist ja töötamist toetavaid teenuseid.
Peale seaduse vastuvõtmist jätkatakse arutelu täiendavate meetmete loomise detailide üle, mis lubavad tööealistel inimestel kauem püsida tööturul. Nendeks on näiteks karjäärivahetuse paketi väljatöötamine, et toetada inimeste tööalaseid üleminekuid ning tööst põhjustatud haiguste, sh kutsehaiguste, kiire hüvitamise süsteemi põhimõtete kokku leppimine, mida saaks rakendada täies mahus hiljemalt staaži kogumise lõpukuupäevast.
Esimesed sammud sooduspensionite süsteemist loobumiseks tehti 2003. aastal, mil X Riigikogu koosseisu liikmed ei saanud enam koguda sooduspensioniks vajaminevat staaži.
