Riigikogu kunstisaalis on alates kolmapäevast, 18. septembrist avatud väljapanek „Arrakute kunstipärand: põlvkondadevaheline dialoog“, mis pakub põhjalikku ülevaadet kolme kunstniku Henno Arraku, Jüri Arraku ja Arno Arraku kunstnikuteekonnast ning nende põlvkondadevahelisest dialoogist.
Riigikogu esimehe Lauri Hussari sõnul toob näitus esile Arrakute perekonna olulise panuse Eesti kunstiellu. „Väljapanek peegeldab kunstnike unikaalset stiili nende loomingulise teekonna kaudu. Näeme iga kunstniku individuaalset meisterlikkust ja omanäolisust,“ ütles Hussar.
Kriitikute hinnangul on iga Arraku perekonna liige omaette meister, kelle teosed peegeldavad nii isiklikku kui ka kollektiivset ajalugu, pakkudes võimalust vaadelda, kuidas kunstiline väljendus võib aja jooksul areneda ja muutuda. „Arrakute kunstipärand: põlvkondadevaheline dialoog” pakub inspireeriva kogemuse, mis tõstab esile Arrakute perekonna kunstnike loomingu mitmekesisuse ning nende teoste tähtsuse Eesti kultuuripärandis.
Henno Arrak (1930–2017) oli raamatugraafik ja karikaturist, kes viljeles lisaks raamatu- ja vabagraafikale ka eksliibrist ja maali ning tegi ajakirjale „Pikker“ karikatuure. Pärast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist töötas kunstnikuna Üleliidulise Kaubanduspalati Eesti osakonnas, kirjastuse „Valgus“ ENE toimetuses ja aastail 1969–1970 kirjastuse „Eesti Raamat“ peakunstnikuna. Alates 1970. aastast kuni surmani töötas vabakutselise kunstnikuna.
Jüri Arrak (1936–2022) oli maalikunstnik, graafik, metalli- ja lavastuskunstnik. Aastatel 1961–1966 õppis Arrak Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistöö erialal. Pärast ülikooli lõpetamist suundus Arrak kunstnikuna tööle ENSV Kohaliku Tööstuse Ministeeriumi Tallinna Metallitoodete tehasesse. Aastatel 1968–1969 töötas Jüri Arrak kunstnik-lavastajana filmistuudios „Tallinnfilm“, ajavahemikul 1969–1971 vabakutselise kunstnikuna, et siis uuesti põgusalt naasta filmistuudiosse „Tallinnfilm“. Alates 1974. aastast kuni surmani töötas vabakutselise kunstnikuna. Aastatel 1996–1997 oli Arrak Tartu Ülikooli kaunite kunstide kutsutud professor.
Arno Arrak (1963), kunstnik Jüri Arraku poeg, on pikki aastaid resideerunud USA-s, kus ta töötas nii vabakutselise kunstniku kui ka klaverite restauraatorina. Tema teoste loomist on inspireerinud akvarellitehnika sulandumised ja mõtte- ning loodusruumide ühinemised.
Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.
Näitus Toompea lossi kunstisaalis jääb avatuks kuni 7. novembrini. Selle vaatamiseks tööpäevadel kella 10-16 on Toompea lossi sisenemiseks vaja esitada isikut tõendav dokument.
Foto autor: Erik Peinar/Riigikogu Kantselei
