Riigikogus läbis teise lugemise nakkushaiguste ennetamise eelnõu
Riigikogu kiitis teisel lugemisel heaks neli muudatusettepanekut eelnõule, mis täpsustab valitsuse ja Terviseameti pädevusi ning lisab seadusesse selge õigusliku aluse, millega saab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid.
Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse eelnõuga (347 SE) tehtavad muudatused aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, sealhulgas järelevalve tegemisel.
Juba praegu näeb seadus ette võimaluse nõuda nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist ning terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist, samuti võivad Terviseamet ja valitsus kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu.
Eriti ohtliku nakkushaiguse ja vältimatu vajaduse korral võivad Terviseamet ja valitsus eelnõu järgi ka asutused ajutiselt sulgeda või nende tegevust piirata. Peale koosolekute ja ürituste keelamise võimaldab eelnõu kehtestada nõudeid nende korraldamisele. Juba praegu on seaduse kohaselt võimalik kehtestada ka muid liikumisvabaduse piiranguid.
Eelnõuga lisatakse seadusesse võimalus nakkushaiguse epideemiaga seotud eri- või hädaolukorras kaasata Terviseameti ülesannete täitmisse politseid ja teisi korrakaitseorganeid. Siiani on kaasamise regulatsioon puudunud, mistõttu on Terviseamet saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabi taotluste või ametnike vahetamise kaudu. Regulatsiooni loomine lihtsustab ja kiirendab kaasamist. Korrakaitseorgani kaasamise otsustab eelnõu järgi valitsus Terviseameti ettepanekul. Kaasamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse valitsuse määrusega.
Kui kehtiva seaduse kohaselt saab väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis eelnõu kohaselt luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või Terviseameti kehtestatud nõudeid, näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab eelnõu järgi karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 13 000 eurot. Teisel lugemisel otsustati eelnõust välja jätta algataja planeeritud trahvimäärade tõus ja sellega seoses vähendati ka nimetatud trahvimääri – esialgses eelnõus olid mainitud trahvimäärad vastavalt 800 ja 32 000 eurot.
Teise lugemise käigus tehtud muudatusega jäeti eelnõust välja haiguspäevade hüvitamisega seotud paragrahvid, kuna need kordavad juba vastuvõetud seaduse sõnastust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Mihhail Lotman (I), Tarmo Kruusimäe (I), Mart Helme (EKRE), Peeter Ernits (EKRE) ja Siret Kotka (K).
Esimese lugemise läbis kolm eelnõu
Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõuga (334 OE) soovitakse muuta antud komisjoni koosseisu moodustamise printsiipi ning moodustada edaspidi komisjoni koosseis koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes.
Läbirääkimistel võttis sõna Lauri Läänemets (SDE).
Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõuga (336 OE) soovitakse muuta antud komisjoni koosseisu moodustamise printsiipi ning moodustada edaspidi komisjoni koosseis koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõuga (337 OE) soovitakse muuta antud komisjoni koosseisu moodustamise printsiipi ning moodustada edaspidi komisjoni koosseis koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes.
Riigikogu liikmete arupärimisele KUMUs avatud näituse „Erinevuste esteetika“ kohta (nr 60) vastas kultuuriminister Anneli Ott ning arupärimistele kaasava õppetöö mudeli kohta (nr 63) ning korra- ja seadusrikkumiste kohta Haridus- ja Teadusministeeriumis (nr 64) vastas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
