Riigikogu võttis tänasel istungil vastu viis seadust, millega muu hulgas võimaldatakse Eestist lahkunud Ukraina sõjapõgenikest lapsed koolist välja arvata, muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning soodustatakse Ukraina toetamist.
Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (231 SE) võimaldab koolist ja lasteaiast välja arvata Ukraina sõjapõgenikest lapsed, kes on ilma kooli või lasteaeda teavitamata Eestist lahkunud.
Praegu saab riigist lahkunud lapse, kes õppe- ja kasvatustegevuses enam ei osale, lasteaiast või koolist välja arvata üksnes lapsevanema taotluse alusel. Seadusega luuakse täiendav alus, mis võimaldab nii koolieelsest lasteasutusest, üldhariduskoolist kui ka kutseõppeasutusest lapse välja arvata ka lapsevanema taotluseta, kui ta tegelikult Eestis ei viibi ja tema Eesti elukoha andmeid ei ole rahvastikuregistris.
Ühtlasi viiakse seadusega koolieelse lasteasutuse seadusesse ja kutseõppeasutuse seadusesse tervikloetelu lasteaiast või kutsekoolist väljaarvamise alustest. Sellist loetelu ega selgeid väljaarvamise aluseid ei ole neis seadustes praegu sätestatud.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (335 SE) kaasajastatakse Kaitseliiduga seotud õiguslikku regulatsiooni. Seadusega muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luuakse võimalus operatiivsemalt reageerida kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra, eriolukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni vajadustele.
Seadus lubab Kaitseliidu tegevliikmel hoida reageerimisvõimekuse suurendamiseks kodus senisest rohkem laskemoona. Praegu sõltub tegevliikme relvaga soetatava ja hoitava laskemoona kogus relva otstarbest ning muu otstarbe puudumisel tohib relvaga koos hoida 200 ja laskespordiks kasutamiseks kuni 5000 padrunit. Seaduse järgi tohib Kaitseliidu tegevliige hoida koos relvaga 5000 padrunit relva või 10 000 padrunit hoiukoha kohta ja padrunites sisalduva püssirohu kogus ei või ületada 50 kilogrammi.
Samas kehtestatakse rangemad nõuded hoiukohale ja selle järelevalvele. Peale selle tekib relvaomanikule kohustus taotleda relvale, millega soovitakse riigikaitselises tegevuses osaleda, relvaseaduses sätestatud riigikaitse märge.
Kaitseliidu valvurile ja valves olijale antakse õigus kasutada elektrišokirelva, mis võimaldab ohutumalt reageerida kohtades, kus tulirelva kasutamine võib juures viibivatele kõrvalistele isikutele ohtlik olla, näiteks siseruumides. Samuti lubatakse Kaitseliidu tegevliikmetel kasutada teenistusülesannete täitmisel isiklikke teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse jahitulirelvadena kantud relvi. Veel lihtsustatakse kaitseliitlaste tervisnõuete kontrolli.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Leo Kunnas, Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Meelis Kiili ja Eesti 200 fraktsiooni nimel Peeter Tali.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 69 Riigikogu liiget.
Rahanduskomisjoni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seadus (337 SE) muudab füüsilise isiku maksustatavast tulust koolituskulude mahaarvamise tingimusi ning pikendab võimalust teha Ukraina toetuseks annetusi ja kingitusi tulumaksuvabalt.
Seadusega muudetakse ka noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigust üle 18-aastaste õppijate puhul. Õpilase eest tasutud huvikoolis õppimise kulu saab seaduse järgi käsitada koolituskuluna kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Praegu saab huvikoolis õppimise eest tasutud kulu maha arvata juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune.
Seadusega pikendatakse Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Residendist juriidilised isikud saavad tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi teha MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja MTÜ-le Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2024. aasta jaanuarist.
Järgmisest aastast jäetakse ühingute loetelust välja MTÜ Slava Ukraini.
Läbirääkimistel võttis Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Kristo Enn Vaga.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seadusega (379 SE) üle võetav Euroopa Liidu direktiivi muudatus paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada info makstud tulumaksu ja seda puudutava taustateabe kohta eraldi aruandes. Direktiiviga soovitakse muuta hargmaiste kontsernide tegevus läbipaistvamaks ja võidelda maksudest kõrvalehoidumisega.
Muudatus puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne, mille kogutulu ületab kahel järjestikusel aruandeaastal 750 miljonit eurot. Kuna Eestis on selliseid ettevõtteid vähe ja nad juba esitavad samasisulist aruandlust Maksu- ja Tolliametile, siis tekitaks eraldi aruande loomine raamatupidamise seaduse kaudu sisuliselt topeltaruandluse. Seetõttu võetakse direktiiv üle maksuseadusandluse muudatuste kaudu, andes maksuhaldurile volitused neile juba laekunud aruanded veebis avaldada. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli mullu juunis.
Samuti võetakse üle EL-i direktiiv hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta. Väiksematele riikidele, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni lõplikku emaüksust, on halduskoormuse vähendamiseks ette nähtud erand, mille kohaselt ei pea need riigid miinimummaksu kohaldama esimese kuue aasta jooksul ehk enne 2030. aastat. Kuna Eestis on 2022. aasta seisuga viis hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohaldab seda erandit ka Eesti.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu viis Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seadusega (357 SE) ratifitseeritava lepingu kiitis valitsus heaks mullu oktoobris. Seadus loob õigusliku aluse, et pidada Eesti ja Korea vahel lennuühendust, ning see hõlmab nii vastastikuse juurdepääsu tagamist lennuliinidele, võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele kui ka mittediskrimineerimist Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud põhimõtteid arvestades.
Rahvusvahelisest õigusest tulenevalt saab riikidevaheline lennuühendus toimuda kahepoolsete kokkulepete alusel. Lennuteenuste osutamise lepingu sõlmimine Koreaga avardab seletuskirja kohaselt Eesti ja kogu Euroopa Liidu lennunduse võimalusi.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis neli eelnõu
Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE) võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist. Kehtiva seaduse kohaselt ei tohi haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Eelnõu järgi saab töötaja pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist. Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.
Lisaks võimaldab seadusemuudatus 60 päeva pikkust hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi. Praegu on vanemal õigus saada lapse haigestumisel hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva, erandina saavad kuni 60-päevast hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas.
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (256 SE) võimaldab välisriigis kehtiva reisidokumendita jäänud inimestel saada Eestisse naasmiseks vajalik tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba Eesti välisesindusse või aukonsulaati kohale minemata. Eelnõu loob võimaluse kontrollida taotleja isikut distantsilt ning toimetada tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba inimeseni kullerposti teel. Muudatus lihtsustab konsulaarabi andmist 24 riigis, kus ei ole Eesti ega ühegi teise Euroopa Liidu riigi välisesindust.
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE), mis võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamine ning tugevdab energia varustuskindlust.
Universaalteenus loodi, et panna elektri hinnale piir ning kaitsta sellega inimesi kahe talve taguste väga suurte elektriarvete eest. Nüüdseks on elektrihinnad langenud ning universaalteenust kasutama jäänud inimesed on sattunud börsihinnaga elektri ostjatega võrreldes halvemasse olukorda – teenuse lõpetamine toob nende jaoks elektri hinna alla. Eelnõuga nähakse ette universaalteenuse lõpetamine käesoleva aasta 1. juulist.
Samuti luuakse eelnõuga õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks, arvatakse strateegilise gaasivaru varumakse hulka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning antakse Konkurentsiametile õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille eesmärk on tagada, et universaal- või üldteenuse osutamine ei katkeks. Muudatus võimaldab jaotusvõrguettevõtjal nimetada hanke luhtumise korral ajutise elektrimüüja, kuni elektrimüüja leitakse uue riigihanke teel.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Mart Maastik.
Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (363 SE) kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud.
Praegu peavad väärismetallitoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmed esitada elektrooniliselt ja selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse eelnõuga füüsiliste näidiste esitamise nõue ning vähendatakse müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks pole enam kohustuslik esitada toote massi.
Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks väärismetallitoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see aga lubatud.
Samuti suurendatakse nimemärgise tasumise riigilõivu 20-lt 30 eurole ja 2004. aastast pärinevat sunniraha määra 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja sisuline pädevus.
Esimese lugemise läbis kaks eelnõu
Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (399 SE) kehtestatakse ühe- ja kahesendistele euromüntidele kohustuslikud ümardamisreeglid. See tähendab, et kaupmehel on kohustus sularahamakse korral ostukorvi maksumus ümardada üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.
Muudatusega väheneb vajadus ühe- ja kahesendiseid münte juurde toota. Praegu saavad inimesed neid münte kauplustest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ostmisel ise väga vähe. Seetõttu langeb enamik münte ringlusest välja ja tekib vajadus neid juurde toota. Väikese nimiväärtusega müntide tootmis- ja käitlemiskulud on võrreldes nende väärtusega aga ebaproportsionaalselt suured ning nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.
Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (384 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega soovitakse luua Euroopa Liidus toimiv konkurentsijärelevalve. Konkurentsijärelevalvet soovitakse tugevdada, et tagada tarbijatele õiglasem hind ning kvaliteetsem ja laiem kaubavalik.
Seaduse muutmise olulisim osa on kehtestada konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsioon. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab Konkurentsiamet. Uus menetlus aitab Konkurentsiametil järelevalvet parandada, sest selle uurimismeetmed on välja töötatud spetsiifiliselt konkurentsiõiguse rikkumiste uurimiseks. Konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisel võib selle toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele määrata trahvi, mis on kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal. Kriminaalmenetlusele omaseid menetlustoiminguid, nagu jälitustoiming ja kinnipidamine konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada ei saa.
Konkurentsijärelevalvemenetlus aitab luua ja säilitada vaba turgu, mis soodustab innovatsiooni ja muudab ettevõtjad välisturgudel konkurentsivõimelisemaks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid Isamaa, Toomas Uibo Eesti 200 ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.
Isamaa ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas kuus ja vastu 50 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Menetlusest langes välja neli eelnõu
Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada õigusaktide eelnõud, millega tagatakse koolivõrgu kujundamise arusaadavus ja etteplaneeritus“ eelnõuga (285 OE) sooviti teha valitsusele ülesanne töötada välja õigusaktid, mis annaksid hajaasustusega piirkondade omavalitsustele kindlustunde, et vajalikke väikekoole suudetakse alles hoida.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Tõnis Lukas.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 17 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Liiklusseaduse muutmine eesmärgiga lubada liikluses pikemad ja suurema täismassiga veosed, tõstmaks seeläbi maanteetranspordi efektiivsust“ eelnõuga (278 OE) sooviti lubada Eesti teedele pikemad ja suurema täismassiga autorongid, et parandada maanteetranspordi efektiivsust. Seletuskirjas osutati, et muudatus aitaks leevendada veokijuhtide puudust, tooks kasu põllu- ja metsasektorile ning transpordi valdkonnale üldisemalt ning mõjutaks positiivselt ka kaupade transpordikulu lõpptarbijale.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Arvo Aller.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 15 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid“ eelnõuga (365 OE) sooviti likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid, et muuta avalik ruum ja Eesti ühiskond eestikeelseks ning parandada riigikeele oskuse taset.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 13 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält.
Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Ukraina sõja ajal Eestist lähtuva Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks“ eelnõuga (371 OE) sooviti luua Riigikogu komisjon, mille ülesanne olnuks välja selgitada, millist Eestist lähtuvat äritegevust Venemaaga on Ukraina sõja ajal aetud, ja kas Venemaa sõda toetav äritegevus on toimunud seaduslikult. Samuti sooviti teha valitsusele ettepanek ses küsimuses poliitika kujundamiseks, sealhulgas Euroopa Liidu ja piiririikide koostöö tasemel.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu viis Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Kahe eelnõu arutelu lükkus edasi
Ettekandja puudumise tõttu jäi ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) ning Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 18.42.
