Riigikogu võttis vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud seaduse
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (299 SE), mis viib ravimiseaduse kooskõlla ELi õigusega, vähendab halduskoormust ravimituru osapooltele ning aitab parandada ravimite kättesaadavust ja arendada apteegiteenuseid.
Kui praegu tuleb ravimite apteeki tagastamisel koostada ja allkirjastada üleandmise-vastuvõtmise akt, siis muudatuste kohaselt lubatakse tarbijatel ravimijäätmeid tagastada lihtsustatud korras. Samuti antakse apteekidele võimalus viia läbi ravimitega reisimise nõustamist ning väljastada Ravimiameti asemel ravimitega reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi. Muu hulgas saab apteek edaspidi väljastada arsti retsepti alusel valmistatud või jaendatud ravimeid ka teistele apteekidele, võimaldades patsientidel saada ravimeid kätte neile sobivast apteegist.
Lisaks parandatakse muudatustega müügiloata ravimite kättesaadavust olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks. Samuti kaasajastatakse eelnõuga müügilubade regulatsiooni ja ravimireklaami nõudeid.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 203 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets, Ants Frosch, Siim Pohlak, Henn Põlluaas, Leo Kunnas ja Alar Laneman Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Riina Solman, Priit Sibul ja Mart Maastik Isamaa fraktsioonistning Andre Hanimägi Keskerakonna fraktsioonist. Sõna võttis ka fraktsiooni mittekuuluv Tõnis Mölder. Läbirääkimistel osalesid Riigikogu liikmed ka juba kolmapäevasel istungil.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja selle vastu oli 31 Riigikogu liiget.
Pärast seda hääletust tekkis vaidlus istungi tööaja lõpetamise ja pikendamise kohta. Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku pikendada istungi tööaega kuni kella 14-ni. Ettepaneku poolt hääletas 52, vastu oli 30 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Istungi tööaega ei pikendatud, sest otsuse langetamiseks oli vaja kaks korda rohkem poolt kui vastuhääli.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tegi kell 11.53 ettepaneku lõpetada neljapäevane istung kell 12.30. Selle ettepaneku poolt hääletas 29, vastu oli 51 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Seega istungi tööaega ei lühendatud.
Ühe usaldusküsimusega seotud eelnõu arutelu jäi pooleli
Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotudmaapõueseaduse muutmise seaduse eelnõuga (296 SE) sätestatakse riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise tasudele kaheksa-aastane üleminekuperiood.
Üleminekuperioodi jooksul suureneb riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu kehtiva tasuga võrreldes igal aastal kuni 50 protsenti, kuni jõutakse maa uute maksustamishindadega kooskõlas olevate uute tasumääradeni.
Muudatuste eesmärk on võimaldada tootjatel tõusnud maa kasutustasudega järk-järgult kohaneda, sealhulgas leevendada hinnasurvet tarbijaile. Riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise aastane tasumäär on kolm protsenti maa maksustamishinnast.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 19. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 201 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Eelnõu arutelu jätkub järgmisel töönädalal.
Edasi lükkub veel kahe usaldusküsimusega seotud eelnõu arutelu
Tööaja lõppemise tõttu lükkub järgmisse töönädalasse edasi kahe valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu – maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE) ning liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) – ning veel viie valitsuse algatatud eelnõu arutelu. Edasi lükkub Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE), ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE), infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (224 SE), vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE) ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE) esimene lugemine.
Samuti lükkub edasi Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (76 SE), Riigikogu liikme Mart Maastiku algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (243 SE), Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine mõttekoja SALK poolt valimiste mõjutamisega seotud asjaolude uurimiseks“ eelnõu (251 OE), Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (85 SE), Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE), Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Anti Poolametsa algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (84 SE) ning Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) esimene lugemine.
Istun lõppes kell 13.01.
