TALLINN, 15. detsember, BNS – Riigikogu kiitis teisipäevasel istungil heaks rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muudatuse, mille eesmärk on tagada sujuv andmevahetus pensioniregistri pidaja, sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa vahel selleks, et puuduva töövõimega isikutele tehtavaid väljamakseid teisest pensionisambast ei maksustataks tulumaksuga.
Seaduse poolt hääletas 89 saadikut.
Seadusega tehakse vajalikud parendused eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning parandatakse viitevead ja ebatäpsused, teatas riigikogu pressiteenistus.
Investeerimiskontoga seoses tehakse täpsustusi kontoga seotud raha ja andmete liikumises. Näiteks täpsustatakse pensionilepingu sõlmimise korda, kus kindlustusmakse tasumiseks soovitakse kasutada pensioni investeerimiskontol olevat raha.
Samuti täpsustatakse teise samba pensionärile tehtava ühekordse väljamakse ja reformiseaduse kohaselt 1. jaanuaril 2022 lisanduva osalise ühekordse väljamakse tegemise korda, kus väljamakse hõlmab ka raha pensioni investeerimiskontolt.
Seadusega tehakse ka mõned lihtsustused teisest sambast raha väljamaksmise protsessides. Kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab selleks kogu oma sambasse kogutud raha, siis seaduse järgi lubatakse pensioniregistri pidajal selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha lihtsalt inimesele välja maksta või tema pensionilepingusse kanda, sõltuvalt sellest, kumba väljamakseviisi ta kasutas.
Seadusega laiendatakse investeerimisfondide seaduses olevat keeldu võtta pensionifondi osakute tagasivõtmise tasu osakuomanikult, kes on vanaduspensioniealine või kellel ei ole sellesse ikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat, ka osakuomanikele, kellele on määratud puuduv töövõime ja kes teise samba reformiga on muidu ka juba nagunii võrdsustatud teise samba pensionäridega.
Tagatisfondiseadusesse viiakse teise samba osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni sisse viited pensioni investeerimiskontole, kuhu hüvitissumma tuleks kanda, kui isik ei tee enam sissemakseid pensionifondi, aga kasutab hoopis pensioni investeerimiskontot.
Seaduse muudatuse kohaselt ei saa kuni 2023. aastani esitada pensioniregistri pidajale nõuet arestida võlgnikule tehtavat väljamakset pärimise puhul, pensionile jäämise korral või isiku lahkumisel sambast enne pensioniiga.
2023. aastaks on kavas luua tehniline lahendus, mis võimaldab kohtutäituril saata pensioniregistrile arestimisakt, misjärel peab register esmalt täitma arestimisaktis oleva nõude ja alles seejärel tegema väljamakse võlgnikust pensionikonto omanikule. Seni kehtib praegune praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku arveldusarvele, mida kohtutäitur saab arestida.
Tulumaksuseadusesse viidi sisse muudatus, millega võimaldatakse füüsilistest isikutest ettevõtjatel arvata omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust peale dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulude täiendavalt maha kuni 5000 eurot.
Samuti jäetakse seadusest välja nõue, mille kohaselt omatoodetud põllumajandussaadused peavad olema töötlemata. Sellisest nõudest loobumine võimaldab talunikel teenida oma toodetelt suuremat lisandväärtust ja tagab hõivatuse ka väljaspool vegetatsiooniperioodi.
Allikas: Bns
