Täna Riigikogus vastu võetud seadused lõpetavad elektri universaalteenuse osutamise, võimaldavad pika haiguse ajal tööd teha, lihtsustavad välismaal ajutise reisidokumendi saamist ning leevendavad väärismetalltoodete valmistajatele ja müüjatele kehtivaid piiranguid.
Vastu võeti neli seadust
Vastu võeti valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11¹ muutmise seaduse seadus (256 SE), mis muudab lihtsamaks välismaal dokumendi aegumise, varastamise või hävimise korral ajutise reisidokumendi saamise.
Uus regulatsioon võimaldab välisriigis kehtiva reisidokumendita jäänud inimestel saada Eestisse naasmiseks vajalik tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba Eesti välisesindusse või aukonsulaati kohale minemata. Edaspidi saab taotleja isikut kontrollida distantsilt ning toimetada talle tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba kullerposti teel. Muudatus lihtsustab konsulaarabi andmist 24 riigis, kus ei ole Eesti ega ühegi teise Euroopa Liidu riigi välisesindust.
Läbirääkimistel võttis sõna Rain Epler (EKRE).
Seaduse poolt hääletas 71 Riigikogu liiget ja vastu oli üks. Sellega võeti seadus vastu.
Vastu võeti valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) seadus (351 SE), mis võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamise ja tugevdab energia varustuskindlust.
Universaalteenus loodi, et panna elektri hinnale piir ning kaitsta sellega inimesi kahe talve taguste väga suurte elektriarvete eest. Nüüdseks on elektrihinnad langenud ning universaalteenust kasutama jäänud inimesed on sattunud börsihinnaga elektri ostjatega võrreldes halvemasse olukorda. Teenuse lõpetamine toob nende jaoks elektri hinda alla. Seadusega nähakse ette universaalteenuse lõpetamine selle aasta 1. juulist.
Samuti luuakse õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks, arvatakse strateegilise gaasivaru varumakse hulka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning antakse Konkurentsiametile õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
Teise lugemise käigus täiendati seadust sättega, mille eesmärk on tagada, et üldteenuse osutamine ei katkeks. Muudatus võimaldab jaotusvõrguettevõtjal nimetada hanke luhtumise korral ajutise elektrimüüja, kuni elektrimüüja leitakse uue riigihanke teel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler (EKRE), Mart Maastik (I) ja Lauri Laats (KE).
Seaduse poolt hääletas 64 Riigikogu liiget ja vastu oli kaks, erapooletuid samuti kaks. Sellega võeti seadus vastu.
Vastu võeti valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seadus (363 SE), millega kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud.
Seni pidid väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuli registreerida riiklikus nimemärgise registris. Uue seadusega võimaldatakse nimemärgise andmed esitada elektrooniliselt ja selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse füüsiliste näidiste esitamise nõue ning vähendatakse müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks pole enam kohustuslik esitada toote massi.
Lisaks tunnistatakse kehtetuks väärismetalltoodete jaemüügi piirangud. Seni ei tohtinud näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see aga lubatud.
Nimemärgise tasumise riigilõiv kasvab eelnõuga 20-lt 30 eurole ja 2004. aastast pärinev sunniraha määr 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja sisuline pädevus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Leo Kunnas (EKRE) ja Mart Maastik (I).
Seaduse poolt hääletas 61 Riigikogu liiget. Sellega võeti seadus vastu.
Vastu võeti valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) seadus (377 SE), mis võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist. Seni ei tohtinud haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Uue seaduse järgi saab töötaja pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist. Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.
Lisaks võimaldab seadusemuudatus 60 päeva pikkust hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi. Praegu on vanemal õigus saada lapse haigestumisel hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva, erandina saavad kuni 60-päevast hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas.
Alates 2025. aastast nähakse eelnõuga ette uus täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise regulatsioon, millega väheneb suure ravimi- ja meditsiiniseadmekuludega inimeste omaosaluskoormus. Lisaks laiendatakse sotsiaalmaksusoodustust kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib kompenseerida vabatahtlikult töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Arvo Aller (EKRE) ja Andre Hanimägi (SDE).
Seaduse poolt hääletas 69 Riigikogu liiget.
Kultuuriminister Heidy Purga tegi istungil ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, sealhulgas „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest. Minister märkis, et võime olla õnnelikud selle üle, et ka pärast rasket koroonakriisi on Eesti elanikud ühed aktiivsemad kultuuris osalejad Euroopas ning meie siht, et kultuurielus osaleks vähemalt 80% elanikest, on realistlik. „Laulu‑ ja tantsupeost võttis osa rohkem kui 30 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat ning pidu külastas ligi 90 000 inimest. Rõõm kordaläinud peost oli tõesti lõputu, nagu kõlas ka viimane laul kaare all. See on väga tähtis, sest kultuur loob ühiskonnas küünarnukitunnet ning võimendab meie väikese riigi globaalset nähtavust. See omakorda jätab väga positiivse jälje Eesti majandusse,“ rääkis ta ning märkis, et just kultuur annab mõtte ka riigikaitsele.
Purga sõnul vaatamata kõigele rõõmustavale püsib valdkonna suurim murekoht endisena. „See on kultuuri kättesaadavus ja Eesti regionaalsed erinevused. Riigi kohalolu tajumine on samuti julgeolekuküsimus ja kultuurivaldkonnal on võimalus aidata neid vajakajäämisi tasandada,“ sõnas minister ja tõi näiteks rahvaraamatukogude võrgustikud. „Neid on meil üle 500. Raamatukogu muutub üha enam kogukonnakeskuseks ja laiemalt avalike teenuste pakkujaks. Omavalitsustele toeks olev raamatukogude kiirendi mahuga pool miljonit eurot, millele omavalitsused lisavad sama palju, annab selleks arenguhüppeks ka võimaluse.“
Minister loetles veel muudatusi, mis peaksid kultuuri valdkonna arengule kaasa aitama. Nendeks on muuhulgas autorihüvitusfondi mahu ja loometöötajate sotsiaalsete garantiide suurendamine, kultuuriehitiste ehitamise süsteemi paindlikumaks muutmine, filmitööstuse toetamine tagasimaksefondi toel, investeeringud kommunikatsiooniruumi keeleliseks mitmekesistamiseks, kultuuri digitaalse kättesaadavuse ja loomemajanduse edendamine, Ukraina ülesehitamise toetamine ning sõja eest põgenenud ukrainlaste toetamine Eestis ning eesti keele õppe toetamine.
Samuti tõi kultuuriminister esile, et 2023. aasta oli liikumisaasta. „Kui liikumisest saab meie igapäevaelu osa, saame olla ka rahvana kestlikud. Majanduslik kasu tuleb mängu ka siin, kuna tervemad ja õnnelikumad inimesed viibivad kauem tööturul. Kes tahakski jõude kodus istuda, kui keha ja vaim on valmis tegema meelepärast ja jõukohast tööd? Vaid 1% kõrgem hõivemäär vanusegrupis 65+ eluaastat tooks riigile üle 7 miljoni euro tulumaksu aastas, 3% kõrgem aga lausa 21 miljonit. See kõik aitab vähendada tervishoiukulusid ning taas hoida kõrgel meie kultuurist osasaamist ja soovi ise pikema aja jooksul elamusi luua, näiteks kaasa lüües rahvatantsuringis või harrastusteatris,“ rääkis Purga. „Meie lapsed ei kipu väljaspool trenne kuigivõrd liikuma. Seega jääb liikumisharrastuse soodustamine meie prioriteediks ka nüüd, kui liikumisaasta on teatepulga üle andnud kultuuririkkuse aastale,“ kinnitas minister.
Läbirääkimistel võttis sõna Tanel Tein (E200), Helle-Moonika Helme (EKRE), Heljo Pikhof (SDE), Vadim Belobrovtsev (KE), Riina Solman (I) ja Kristo Enn Vaga (RE).
Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus homsesse ühe eelnõu teine lugemine. Selleks on valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE), mis muudab selgemaks elektroonilise hääletamise regulatsiooni ning loob tulevikus võimaluse valimistel ka mobiiltelefoniga hääletada.
Eelnõuga kõrvaldatakse viimastel valimistel e-hääletamise regulatsioonis ilmnenud kitsaskohad, millele on tähelepanu juhtinud Riigikohus. Läbipaistvuse suurendamiseks tuuakse eelnõu kohaselt seaduse tasemele seni Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) otsustega kehtestatud regulatsioon.
Põhiseaduskomisjon viis teise lugemise eel eelnõusse muudatuse, mille kohaselt jääb VVK-le õigus kehtestada oma otsusega elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded, kuivõrd e-hääletamise korraldus võib aja jooksul muutuda. Muudatuse kohaselt kehtestab VVK oma otsusega ka valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid. See loob tulevikus hääletajatele võimaluse end Smart-ID abil tuvastada. Praegu on e-hääletamiseks vaja turvalist internetiühendusega arvutit ja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti koos lugejaga või mobiil-IDd.
Samuti tegi komisjon eelnõusse muudatuse, millega sätestatakse selgelt võimalus kasutada edaspidi valimistel m-hääletamist. Muudatuse kohaselt hindab tehniliste lahenduste sobivust VVK enne iga valimist ning määratleb kasutatavad operatsioonisüsteemid oma otsusega. Eelnõus täpsustatakse, et valijarakendus luuakse eelkõige levinumatele arvuti operatsioonisüsteemidele ja kontrollrakendus levinumatele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele, viimastele võib eelnõu kohaselt luua ka valijarakenduse.
Nii Smart-ID kasutamist kui ka m-hääletamist võimaldavad muudatused on kavandatud jõustuma oktoobris, seega juuni algul toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel neid võimalusi kasutada veel ei saa.
Lisaks täpsustab eelnõu riigi valimisteenistuse ülesandeid ja vastutust valimistega seonduvate infosüsteemide arendamisel ja haldamisel, samuti sätestatakse seaduses Riigi Infosüsteemi Ameti roll. Valimisteenistusel on eelnõu kohaselt õigus kaasata valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse ka teisi pädevaid asutusi ja isikuid.
