Riigikogu võttis vastu nakkushaiguste ennetamist puudutava seaduse
Riigikogus täna vastu võetud seadus täpsustab valitsuse ja Terviseameti pädevusi ning annab selge õigusliku aluse, millega saab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid.
Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadusega (347 SE) tehtavad muudatused aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, sealhulgas järelevalve tegemisel.
Ka seni kehtinud seadus nägi ette võimaluse nõuda nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist ning terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist, samuti võisid Terviseamet ja valitsus kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu.
Eriti ohtliku nakkushaiguse ja vältimatu vajaduse korral võivad Terviseamet ja valitsus vastu võetud seaduse järgi ka asutused ajutiselt sulgeda või nende tegevust piirata. Peale koosolekute ja ürituste keelamise võimaldab seadus kehtestada nõudeid nende korraldamisele.
Seadusega võimaldatakse nakkushaiguse epideemiaga seotud eri- või hädaolukorras kaasata Terviseameti ülesannete täitmisse politseid ja teisi korrakaitseorganeid. Siiani on kaasamise regulatsioon puudunud, mistõttu on Terviseamet saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabi taotluste või ametnike vahetamise kaudu. Regulatsiooni loomine lihtsustab ja kiirendab kaasamist. Korrakaitseorgani kaasamise otsustab valitsus Terviseameti ettepanekul. Kaasamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse valitsuse määrusega.
Kui seni kehtinud seaduse kohaselt sai väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis uue seadusega luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või Terviseameti kehtestatud nõudeid, näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 56 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 39.
