Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud maapõueseaduse muutmise seadusega (296 SE) sätestatakse riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise tasudele kaheksa-aastane üleminekuperiood. Üleminekuperioodi jooksul suureneb riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu kehtiva tasuga võrreldes igal aastal kuni 50 protsenti, kuni jõutakse maa uute, 2022. aasta korralise hindamise tulemusel saadud maksustamishindadega kooskõlas olevate tasumääradeni.
Muudatuste eesmärk on võimaldada tootjatel tõusnud maa kasutustasudega järk-järgult kohaneda, sealhulgas leevendada hinnasurvet tarbijaile. Riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise aastane tasumäär on kolm protsenti maa maksustamishinnast.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 19. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 201 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Eelnõu teist lugemist alustas Riigikogu oma eelmisel korralisel istungil, mil valitsuse esindajana tegi ettekande kliimaminister Kristen Michal. Tänasel istungil jätkus eelnõu arutelu küsimuste-vastuste vooruga, mis jäi 23. novembril tööaja lõppemise tõttu pooleli. Seejärel osalesid läbirääkimistel Arvo Aller, Rene Kokk, Evelyn Poolamets ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist, Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsioonist ja kliimaminister Kristen Michal.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51 ja vastu oli 31 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seadusega (302 SE) muudetakse veoautode teekasutustasu määrasid. Tasumäär sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust.
Päevane teekasutustasu määr, mis praegu on 9–12 eurot, jääb muudatuste kohaselt vahemikku 4–40 eurot. Aastane teekasutustasu määr tõuseb praeguselt 500–1300 eurolt 200–2000 euroni. Teekasutustasu määrade diferentseerimisel maksavad saastavamad ja raskemad veokid proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavad sõidukid. Lisaks muutuvad trahvimäärad inimestele, kes lubavad teisi sõitma või juhivad ise veoautot teekasutustasu tasumata või kui teekasutustasu on tasutud väikesemas määras.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 19. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 209 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimusid läbirääkimised, kus võtsid sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist, Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsioonist, Kert Kingo, Evelin Poolamets, Siim Pohlak ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ning kliimaminister Kristen Michal.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51 ja vastu oli 33 Riigikogu liiget.
Riigikogu liikmete arupärimistele regionaalpoliitika (nr 294), toidusõltumatuse tagamise (nr 127) ja kormoranide kohta (nr 276) vastas regionaalminister Madis Kallas.
Arupärijate ettepanekul jäeti istungi päevakorrast välja arupärimine maksupaketi terviklike mõjude kohta (nr 297).
Arupärijate puudumise tõttu ei käsitletud arupärimisi maksupaketi terviklike mõjude (nr 301) ja käibemaksu tõusu kohta (nr 323).
Istung lõppes kell 20.07.
