Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seadus (215 SE) võimaldab väärteo tõttu vigastada või varalist kahju saanul tutvuda väärteomenetluses kogutud teabega, et ta saaks oma õigusi paremini kaitsta.
Muudatus annab võimaluse pärast väärteo asjaoludega tutvumist kaaluda, kas pöörduda tsiviilhagiga kohtusse või püüda kahju hüvitamise osas kokku leppida kohtuväliselt. Praegu tuleb väärteotoimikuga tutvumiseks esmalt pöörduda kohtusse, kes saab toimiku välja nõuda. Seaduse järgi on väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikul ja tema esindajal pärast väärteoasjas lahendi tegemist, samuti pärast selle jõustumist õigus tutvuda kogu väärteotoimikuga. Seejuures ei avaldata kannatanule toimikus olevaid teiste isikute eriliiki isikuandmeid, nagu rassiline või etniline päritolu, seksuaalne sättumus, poliitilised vaated või terviseandmed.
Menetleja väljastab taotluse esitamisel koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Peale väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isiku ja tema esindaja on see õigus ka menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal. Alates 21. leheküljest tuleb iga väljastatud lehekülje eest tasuda 30 senti riigilõivu.
Seaduse poolt hääletas 93 Riigikogu liiget.
Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).
Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seadusega (356 SE) tehakse muudatused, mis seonduvad riigi 2021. lisaeelarve seaduse rakendamisega.
Esiteks laiendatakse ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud halduslepingu sõlmimise võimalust riigi osalusel asutatud sihtasutusele. Teiseks täiendatakse seadust uue paragrahviga COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimuste kehtestamiseks.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 93 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse (324 SE) järgi edastatakse kaitseväekohuslastele otsuseid ja muidu dokumente edaspidi paberkandja asemel elektrooniliselt riigiportaali eesti.ee kaudu. Kättetoimetatuks loetakse dokument, mille saatmisest on möödunud 30 päeva. Kaitseväekohuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel.
Seaduse poolt hääletas 86 ja vastu oli 3 Riigikogu liiget. Erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.
Läbirääkimistel võttis sõna Leo Kunnas (EKRE).
Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusega (349 SE) tehakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudatused tulenevalt käesoleva õppeaasta õppekorralduslikest erisustest, mis omakorda tulenevad COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusest tingitud epidemioloogilisest olukorrast. Seetõttu nähakse ette erisused tavapärastest lõpetamise tingimustest gümnaasiumi eksamite osas, antakse võimalus muuta eksamite läbiviimise aegu ning vajadusel kehtestada täiendavaid lisaeksamite aegu. Samuti sätestatakse erisused põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste hindamise korralduses 2020/2021. õppeaastaks ning luuakse kogu põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses võimalus kasutada hindamisel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid numbriliste hinnete asemel.
Seaduse kohaselt ei ole riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine käesoleval õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise tingimusteks.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.
Läbirääkimistel võtsid sõna Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Eduard Odinets (SDE) ja Jaak Valge (EKRE).
Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse (360 SE) kohaselt muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha. Vabakutseliste loovisikute osa loomesektoris tervikuna on suurenenud ning ka töö tegemise viisid muutunud. Kindla tööandjata sihtrühm on kultuurivaldkonnas üks rohkem kannatanud tööturu osalisi.
Seadusega võimaldatakse maksta suuremale hulgale loovisikutele loometoetusi ning seoses koroonakriisiga leevendatakse ajutiselt ka toetuse taotlemise tingimusi. Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära (584 eurot) suurune toetus.
Kuni 2021. aasta lõpuni kaotatakse nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda. Samuti on tal õigus saada loometoetust ka juhul, kui loometoetuse maksmisele eelnenud kuul on saadud kuni ühe loometoetuse suuruses tulu, töövõimetoetust või töövõimetuspensioni. Sarnased muudatused tehti seadusesse ka aasta tagasi, 2020. aasta kevadel jõustunud seadusemuudatusega, kuid need kehtisid eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.
Püsiva iseloomuga muudatused puudutavad loomeliidu toetuse kujunemise aluseid. Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa.
Püsiva iseloomuga on ka muudatus, millega määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. Kehtiva seaduse alusel on see ülesanne loomeliitudel. Lisaks täpsustakse sotsiaalmaksu arvestamise korda olukorras, kus loovisik kuulub korraga mitmesse loomeliitu.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.
Läbirääkimistel võttis sõna Üllar Saaremäe (I).
Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (355 SE) luuakse seaduslik alus COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega.
Seadusega nähakse ette mitu COVID-19 seotud regulatsiooni, mis on vajalikud selleks, et isikutel oleks tagatud sujuv asjaajamine haldusorganitega või tagatud võimalus puududa töölt lähikontaktseks olemise tõttu ja saada haigushüvitist juba teisest haiguslehe päevast alates.
Tulenevalt COVID-19 pandeemia olukorrast on tõusetunud vajadus tagada tervise infosüsteemi poolt mugav lahendus, et tõendada teatud kinnitusi kas vaktsineerituse, negatiivse testi vms kohta (nn vastavustõend). Muudatus on muu hulgas seotud ka Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektiga.
Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud kasutusele meetmed, mis seavad isikule teatud piiranguid riiki sisenemisel (nt eneseisolatsiooni kohustus) ning isikutel tuleb erinevate nõuete täitmiseks esitada mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid, testitulemused või kinnitused. Rohelise digitõendi projekti skoobis on kolm kasutusjuhtu: immuniseerimise ja tervenemise tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine. Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektist, soovib Eesti võimaldada tervise infosüsteemi andmete pinnalt väljatöötatud tõendamise lahendust oma kodanikele. Tegevus käib isiku enda soovi alusel (genereerida see tõend ja võimaldada seda vaadata, või mitte). Infosüsteemis olevate andmete säilitustähtajad on toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning meditsiinilisi andmeid säilitatakse üldjuhul tähtajatult ning teatud andmetele on sätestatud lühem tähtaeg. Kuna vastavustõendite tähtajatut säilitamist ei ole vaja, tuuakse eelnõus lühem tähtaeg.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 91 Riigikogu liiget. Erapooletuks jäi 1 liige.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helmen Kütt (SDE) ja Priit Sibul (I).
Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse (357 SE) järgi on lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot. See on Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks. Meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele. Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni II samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. aasta riigieelarves ei oldud arvestatud.
Seadusesse lisatud muudatustega on planeeritud vahendid hoolekande asutustele, kellel 2021. aastal on tekkinud seoses COVID-19 haigestumistega asutuses täiendavad tööjõukulusid, mida ei ole eelnevalt rahastatud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest. Täiendavate tööjõukulude hüvitist saavad taotleda hoolekandeasutused, kus teenuse osutamise asukohas on tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumid ning hoolekande asutustes ei ole esimese vaktsineerimise laine kahe doosiga vaktsineerimine läbiviidud.
Samuti jäetakse reservi kalandussektorile kriisi leevendamiseks ette nähtud eelarvevahendid. Kalandussektorile COVID-19 levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud eelarvevahendite reservi jätmine on seotud kavatsusega rakendada toetusmeedet sügisel. See annab veel juhul, kui suvel peaksid mingil määral kalatoodete turustamise võimalused uuesti avanema, võimaluse turustamise raskuste tõttu ettevõtetesse kogunenud toodangu osaliseks realiseerimiseks. Samuti on vaja toetusmeetme rakendamiseks esitada Euroopa Komisjonile riigiabi andmise loataotlus.
Riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 ja vastu oli 9 Riigikogu liiget.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K), Helir-Valdor Seeder (I), Riina Sikkut (SDE) ja Jürgen Ligi (RE).
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (318 SE) kohaselt kaasajastatakse protokolliga kahe riigi vahelist sotsiaalkindlustuslepingut arvestades eelkõige Eestis läbiviidud töövõimereformi, sest enam ei määrata töövõimetuspensioni. Samuti on protokollis arvestatud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid ja teise lepingupoole ettepanekul tehakse muudatusi tulenevalt Moldova pensionisüsteemist, näiteks on sealsed invaliidsuspensionid asendatud töövõimetuspensionidega.
Sotsiaalkindlustuslepingu eesmärk on tagada isikutele pensionikindlustus ühest riigist teise liikumisel või kui lepingupoolte riikides elavad inimesed on töötanud ja omandanud pensioniõigusi teineteise territooriumitel. Sotsiaalkindlustuslepingu järgi määrab ja maksab kumbki lepingupool pensioni vaid oma kindlustusperioodide eest ja sõltumata sellest, kumma riigi territooriumil inimene elab.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti ja Moldova vahelise sotsiaalkindlustuslepingu alusel maksti 2020. aastal Eesti vanaduspensioni üheksale Moldovas elavale pensionärile ja Moldova maksis samal ajal vanaduspensioni kümnele Eestis elavale pensionärile.
Seaduse poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1.
Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).
Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE) muudetakse jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmetekke vältimise, kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi jäätmekavade ning jäätmete ringlussevõtu tõhustamisega seotud nõudeid ja meetmeid, et saavutada paremad tulemused jäätmete korduskasutamise ettevalmistamises ja ringlussevõtus. Samuti täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja karistusmäärasid. Eelnõuga võetakse üle ja täidetakse Euroopa Liidu vastavatest direktiividest tulenevad kohustused.
Eelnõule esitati tähtajaks 20 muudatusettepanekut. Näiteks viidi teise lugemise käigus eelnõusse sisse muudatus, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse korraldada ületäitunud avalike pakendijäätmete konteinerite ja sinna ümber kogunenud pakendijäätmete käitlemist.
Muudeti ka jõustumisaega 2021. aasta pealt 2022. aasta 1. jaanuarile, et normi adressaatidel jääks piisavalt aega muudatustega pärast seaduseelnõu jõustumist tutvuda ja arvestada uute nõuetega. Pakendiregistrile esitatakse eelnõu järgi aruanne 2020. aasta kohta 01.09.2021.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Aivar Kokk (I) ja Andres Metsoja (I).
Esimese lugemise läbis kaks eelnõu:
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (339 SE) suurendatakse nooremate kui kuueteistaastaste laste kaitset seksuaalkuritegude eest.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on hetkel kehtiva karistusseadustiku alusel vähemuses Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus täiskasvanud isik võib olla seksuaalsuhtes vähemalt neljateistaastase alaealisega. Arvestades alaealiste vastaste seksuaalkuritegude hulka kõikidest seksuaalkuritegudest, on vajalik suurendada alaealiste kaitset kuritegevuse eest, mis avaldab pikaajalist mõju laste arengule ja psüühikale.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo (EKRE), Maria Jufereva-Skuratovski (K), Heljo Pikhof (SDE).
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (300 SE) toetatakse lastega perede heaolu. Muudetakse tähtajaliselt vanemahüvitise suuruse arvestamise aluseid leevendamaks lastega peredele sotsiaal-majanduslikke mõjusid, kui vanemahüvitise suuruse vähenemine tuleneb COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse tõttu töötuks jäämise põhjusest.
Eelnõu kohaselt jäetakse vanemahüvitise suuruse arvestamise perioodist välja aeg, kui inimene oli Töötukassas töötuna arvele võetud. Kehtiva regulatsiooni kohaselt jäetakse vastavast arvestusperioodist välja vaid töövõimetuslehel oldud aeg.
Eelnõuga nähakse ette, et vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kuna vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kalendrikuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, siis jääb eelnimetatud perioodil sündinud laste puhul vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 1. märts 2020 kuni 28. veebruar 2023.
Eelnõu kohaselt ei vähenda COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse levikust tingitud ja registreeritud töötus vanemahüvitise suurust. Mõjutatud sihtrühma moodustab ligikaudu 3 protsenti last saavatest peredest.
Riigikogu menetlusest langes välja kolm eelnõu:
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (341 SE).
Eelnõuga täiendatakse ravikindlustuse seadust uue täiendava ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumiga, milleks on nakatumine uudsesse ohtlikku nakkushaigusse COVID-19, mille korral on kindlustatul õigus saada haigushüvitist alates esimesest töövabastuse päevast 100 protsenti inimese sissetulekust. Muuhulgas muudetakse käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud tähtajaline haigushüvitiste maksmise regulatsioon tähtajatuks, kuna tänase seisuga ei ole teada, millal viirusepuhang taandub.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on ennetada tööealiste nakatumist ja vältida töökohapõhiseid nakkuskoldeid.
Juhtivkomisjoni ettepanek oli see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega poolt 60, vastu 26 ja erapooletu 1 Riigikogu liige langes eelnõu menetlusest välja.
Läbirääkimistel võttis sõna Jevgeni Ossinovski (SDE).
Isamaa fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE).
Eelnõuga sätestatakse, et kindlustatud isikule makstakse karantiini korral haigushüvitist, välja arvatud juhtudel, kui isiku suhtes on karantiin kehtestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 sätestatud alusel ning seetõttu, et ta keeldus nakkushaiguse diagnoosimisest ja diagnoosimise nõue oli kehtestatud isiku riiki sisenemise eeltingimusena või kohustusena teha seda viivitamatult pärast riiki sisenemist.
Seletuskirjas märgitakse, et vältida ulatuslikumaid piiriülese liikumise piiranguid, on asjakohane kehtestada üldine testimispõhimõte. Seda põhimõtet toetas ka teadusnõukogu. Varasema sellise süsteemi mitterakendamine on tulenenud sellest, et ravikindlustuse seadus näeb ette diagnoosimisest keeldumisel haigushüvitisega tasustatava karantiini rakendamise. Samas, kehtiva tagurpidise eneseisolatsiooni süsteemi puhul eneseisolatsioonis oleku eest haigushüvitist ei maksta.
Sellise süsteemi võimaldamine asetab põhirõhu üldise testimise kehtestamisele piiriüleses liikumises ning loobub õigusliku võimalusest taotleda reeglite ühtlustamist ennekõike meie regiooni riikidega.
Juhtivkomisjoni ettepanek oli see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega poolt 58 ja vastu 28 Riigikogu liiget langes eelnõu menetlusest välja.
Läbirääkimistel võttis sõna Priit Sibul (I).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (331 SE) muudetakse karistusseadustiku (KARS) regulatsioone selliselt, et sisuliselt taastatakse 2015. aasta 1. jaanuarile eelnenud olukord, millal KARS sisaldas norme juriidiliste isikute sundlõpetamise kohta.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga soovitakse luua võimalus juriidiliste isikute, sealhulgas erakondade likvideerimiseks juhul, kui nad sooritavad kriminaalse iseloomuga teo.
Juhtivkomisjoni ettepanek oli see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega poolt 58 ja vastu 30 Riigikogu liiget langes eelnõu menetlusest välja.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I) ja Mart Helme (EKRE).
Riigikogu kolmapäevane kaugosalusega täiskogu istung algas esmaspäevaselt istungilt üle tulnud arupärimistega, mida ka teisipäeval täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu ei jõutud arutada.
Riigikogu liikmete Raimond Kaljulaidi, Indrek Saare, Ivari Padari, Heljo Pikhofi, Lauri Läänemetsa ja Eduard Odinetsa arupärimisele maksupoliitika kavandamise kohta (nr 54) vastas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Arupärijad tahtsid muu hulgas teada, kas Rahandusministeerium on analüüsinud seda, millised varamaksud võiksid olla Eestis ja soovisid ülevaadet maamaksuga ja maa korralise hindamisega seonduvast.
Minister vastas, et praegune valitsus uute maksude kehtestamist ei kavanda ja ka analüüse uute varamaksude kehtestamiseks ei ole Rahandusministeeriumis viimastel aastatel tehtud. Ministri sõnul ei ole Eestis teotust leidnud ka kinnisvaramaksu ega automaksu kehtestamine ning nende kohta ei ole samuti eraldi analüüsi tehtud.
Maamaksu kohta vastas minister, et järgmine maa hindamise aeg on 2022. aasta, mil kehtiv maksumäär väheneb. Vastav eelnõu on ettevalmistamisel ja valitsus esitab selle õige pea ka Riigikogule. Maksimummääraks elamumaa puhul, aga ka maatulundusmaal jääb 0,5 protsenti ja maksimum maamaksu kasvu aastane piir on 10 protsenti. See tähendab, et maamaks ei saa kasvada rohkem kui 10 protsenti varasema aastaga võrreldes. Samuti jätkub eelnõu kohaselt praegune süsteem, kus kodualune maa on senises ulatuses maksuvabastusega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Raimond Kaljulaid ja Tarmo Kruusimäe (I).
Riigikogu liikmed Ruuben Kaalep, Paul Puustusmaa, Jaak Valge, Urmas Reitelmann ja Alar Laneman esitasid välisministrile küsimuse Eesti poliitika kohta Hiinas ning soovisid muu hulgas teada, milline teave on Välisministeeriumil usu- ja veendumusvabaduse ning põlisrahvaste õiguste olukorra kohta Hiinas ja milliseid detailseid samme kavatseb Eesti astuda, et juhtida tähelepanu Hiina Rahvavabariigi poolt toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumistele.
Välisminister Eva-Maria Liimets ütles oma vastuses, et inimõiguste edendamine ja kaitsmine on jätkuvalt Eesti ja Euroopa Liidu välistegevuse nurgakivi ja prioriteet. Ministri sõnul tegutseb Eest pidevalt selle nimel, et inimõiguste rasked rikkumised ei jääks tähelepanuta ja hukkamõistuta.
Minister täpsustas Hiina Rahvavabariigi puhul on oluline see informatsioon, mille Eesti saab Pekingis asuvast Suursaatkonnast, mis igapäevaselt analüüsib asukohariigis toimuvat ja edastab pidevalt informatsiooni kõigil aktuaalsetel küsimustel. Samuti on Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina ligipääs teabele, mida vahendab liidu esindus Pekingi.
Välisministri sõnul on Eesti seisukoht alati olnud, et inimõigused on universaalsed ja nende täitmine ei ole pelgalt ühegi riigi siseasi. Ühe Hiina poliitika ei vabasta tema sõnul riike kohustustest jälgida rahvusvahelist õigust ja tagada rahvusvaheliste kohustuste täitmine lähtuvalt ÜRO põhikirjast ja rahvusvahelistest lepingutest, mille osaline on ka Hiina Rahvavabariik. „Eesti on järjepidevalt juhtinud tähelepanu rahvusvahelise õiguse rikkumistele ja jätkab sellekohast tegevust,“ kinnitas Liimets.
Läbirääkimistel võtsid sõna Ruuben Kaalep (EKRE), Mart Helme (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I) ja Raivo Tamm (I).
Riigikogu liikmed Ruuben Kaalep, Kalle Grünthal, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Leo Kunnas ja Anti Poolamets esitasid välisministrile küsimuse demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Euroopa Liidus ning soovisid muu hulgas teada, millise hinnangu annab Eesti Hispaanias toimuvatele poliitilistele kohtuprotsessidele ja katalaani iseseisvuslaste poliitilisele tagakiusamisele ning milliste meetmetega seisab Eesti põlisrahvaste õiguste, sealhulgas enesemääramisõiguse eest Kataloonias.
Välisminister Eva-Maria Liimets ütles vastuses, et Hispaania on demokraatlik õigusriik, mistõttu pole kahtlust, et riigi sisepoliitilised vaidlused leiavad demokraatliku lahenduse vastavalt kehtivale seadusandlusele ja Hispaania põhiseadusele.
Liimets ütles, et Eesti toetab Hispaania suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. „Kataloonia on demokraatliku riigi autonoomne piirkond ja kõik suurema autonoomia taotlemise protsessid peavad toimuma vastavalt demokraatlikult ja Hispaania seadusi järgides, õigusriigi põhimõtteid järgides, ning lähtuma Hispaania konstitutsioonilisest protsessist,“ rääkis Liimets.
Läbirääkimistel võtsid sõna Ruuben Kaalep (EKRE), Mart Helme (EKRE), Jüri Jaanson (RE).
Istung lõppes kell 01.23.
