Foto Erik Peinar
Riigikogu võttis tänasel istungil muudetud kujul vastu kaks presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust, millest üks võimaldab paindliku tööaja kokkuleppeid ja teine lubab senisest paremini Kaitseväe tegevusse kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid.
Riigikogu võttis muudetud kujul vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (602 UA). Uuesti arutamise käigus parandati paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava seaduse tekstis tehniline ebatäpsus.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud seaduse algselt vastu 19. novembril. Seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.
Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil. Parlament lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.
President jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda. Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu otsustas detsembri keskel, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Teisel lugemisel otsustas parlament muuta viidet, mida pärast seaduse algset vastuvõtmist sooviti parandada veateatega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Vladimir Arhipov Keskerakonna ja Madis Timpson Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Tanel Kiik.
Seaduse muudetud kujul vastuvõtmist toetas 44 ja selle vastu hääletas 23 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis muudetud kujul vastu ka presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (664 UA), millest otsustati välja jätta ajateenijate keeleoskusnõuet puudutav säte.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud seaduse algselt vastu 19. novembril. Seaduse eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid Kaitseväe tegevusse. Selleks luuakse muudatustega uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus. Muu hulgas loobutakse seadusega reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.
Menetluse käigus viidi seadusesse ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.
President jättis seaduse detsembri algul välja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu otsustas detsembri keskel, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Teisel lugemisel võeti vaidlusalune säte eelnõust välja ning riigikaitsekomisjon plaanib algatada ajateenijatele keeleoskusnõude kehtestamiseks eraldi eelnõu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Tali Eesti 200, Mati Raidma Reformierakonna ja Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.
Seaduse muudetud kujul vastuvõtmist toetas 60 ja selle vastu hääletas neli Riigikogu liiget.
Vastu võeti veel üks seadus
Riigikogu võttis vastu Riigikogu liikme Mario Kadastiku algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse (776 SE), mille eesmärk on lahendada energiakriisi taustal esile kerkinud kitsaskohti. Muudatustega kaob eelkõige koduseks tarbeks taastuvenergia tootjatel kohustus maksta elektrivõrgu alakasutustasu.
Niinimetatud fantoomliitumiste probleemi lahendamiseks tehti elektrituruseadusse 2023. aastal täiendused, mille järgi peavad kasutuseta seisva liitumisvõimsuse omanikud hakkama alates tänavu märtsist tasuma võrgu alakasutustasu. Täna vastu võetud seaduse kohaselt vabastatakse kuni 15 kW tootmisseadmete omanikud alakasutustasu maksmise kohustusest, kui neil ei õnnestu kord aastas vähemalt 95 protsendi ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe kauplemisperioodi ulatuses eesmärgipäraselt kasutada.
Seletuskirjas märgitakse, et taastuvenergia mikro- ja väiketootjad, kes on samaaegselt ka tarbijad, edastavad üldjuhul elektrivõrku üksnes enda tarbimisvajadusest üle jäävat elektrienergiat ehk ei tooda elektrienergiat oma majandus- ega kutsetegevusena ning nende koormamine samade nõuetega nagu suurtootjaid on ebaproportsionaalne. Vabastus puudutab jaotusvõrgus 3700 liitumispunkti, kus on tootmisvõimsust kokku 143 MW ning kelle keskmine alakasutustasu aastas oleks 114 eurot.
Alakasutustasu vabastus rakendub seaduse kohaselt ka hanke võitnud saartalitlusvõime teenuse pakkujale. Lisaks edendatakse muudatustega energiasalvestusüksuste laiemat kasutuselevõttu topeltmaksustamise kaotamise kaudu.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja selle vastu oli kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu tegi avalduse Iraani rahva toetuseks
Riigikogu võttis vastu ka 68 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Iraani rahva toetuseks“ (802 AE), kus avaldab toetust Iraani rahvale, mõistab hukka sealsete võimude süstemaatilised ja ulatuslikud inimõiguste rikkumised ning kutsub demokraatlikke riike üles suurendama poliitilist ja diplomaatilist survet Iraani režiimile. Riigikogu tegi avalduse olukorras, kus Iraanis on puhkenud süveneva majandusliku ja poliitilise kriisi tõttu ulatuslikud protestid ning võimud vastavad rahumeelsetele meeleavaldustele repressioonide ja põhiõiguste piiramisega.
Seletuskirja kohaselt puhkesid Iraanis protestid mullu 28. detsembril seoses Iraani riaali järsu langusega USA dollari suhtes, mis on süvendanud inflatsioonikriisi ja oluliselt halvendanud elanikkonna toimetulekut. Protestid algasid Teherani Suure basaari kaupmeeste streigiga ning levisid seejärel teistesse Iraani provintsidesse. Algsetest majanduslikest nõudmistest on meeleavaldused kujunenud laiemaks vastuseisuks Iraani teokraatliku režiimi autoritaarsele valitsemisele.
„Iraani võimud on reageerinud protestidele äärmusliku repressiooniga. Sõltumatute allikate hinnangul on meeleavalduste mahasurumise käigus hukkunud tuhanded inimesed ning tuhandeid on meelevaldselt vahistatud. Režiim kasutab süstemaatiliselt hirmutamist ja vägivalda, sealhulgas ähvardab meelsusavaldajaid surmanuhtlusega, rikkudes rängalt rahvusvahelisi inimõiguste norme ja Iraani rahvusvahelisi kohustusi,“ märgitakse seletuskirjas.
Olukorda on seletuskirja järgi saatnud ka ulatuslikud piirangud sõna- ja teabevabadusele. Sõltumatute järelevalveorganisatsioonide andmetel on Iraanis rakendatud internetiühenduse blokeerimist ja muid digitaalse tsensuuri meetmeid, mis takistavad avalikkuse õigust suhelda ja saada usaldusväärset teavet kriitilisel hetkel.
„Iraani sisemine repressioon ja agressiivne välispoliitika on lahutamatult seotud. Iraan on kujunenud osaks autoritaarsete režiimide teljest ning on aktiivne Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja toetaja Ukraina vastu, sealhulgas relvaabi ja sõjalise koostöö kaudu, ohustades rahvusvahelist julgeolekut ja ÜRO põhikirja põhimõtteid,“ seisab seletuskirjas.
Riigikogu mõistab täna tehtud avalduses ühemõtteliselt hukka Iraani võimude süstemaatilised ja ulatuslikud inimõiguste rikkumised ning rõhutab, et püsiv rahu ja stabiilsus ei ole võimalikud ilma Iraani rahva põhiõiguste ja -vabaduste austamiseta.
Riigikogu peab avalduse kohaselt vajalikuks jätkata rahvusvahelist survet Iraani režiimile, sealhulgas sihitud sanktsioonide kaudu režiimi juhtkonna, julgeolekuaparaadi ja inimõiguste rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes. Samuti kutsub parlament toetama Iraani kodanikuühiskonda, sõltumatut meediat ja internetivabadust, seisma järjekindlalt inimõiguste eest Iraanis ning toetama sõltumatuid uurimismehhanisme Iraani võimude poolt toime pandud massiliste kuritegude dokumenteerimiseks.
Lisaks määratleb Riigikogu avalduses Islami Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) terroristliku organisatsioonina ning kutsub Euroopa Liitu, selle liikmesriike ja teisi demokraatlikke riike üles sama tegema, arvestades organisatsiooni rolli terroritegevuse toetamises, rahvusvahelise õiguse ning Iraani rahva vastu suunatud massilises inimõiguste rikkumises ja repressioonides. Ka kutsub Riigikogu kõiki vaba maailma riike üles mitte vaikima inimõiguste rikkumistest ning seisma kindlalt Iraani rahva õiguse eest elada vabas, turvalises ja inimväärses ühiskonnas.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Luisa Rõivas Reformierakonna, Juku-Kalle Raid Eesti 200 ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Avalduse vastuvõtmist toetas 80 Riigikogu liiget.
Kaks eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise 37 saadiku algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE), mis toob varasemaks presidendikandidaatide esitamise tähtaja ning annab kandidaatidele hääletusvoorude eel võimaluse end tutvustada. Muudatuste eesmärk on muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, läbipaistvamaks ja avalikkust kaasavamaks.
Kui kehtiva seaduse kohaselt saab kandidaate nii Riigikogus kui ka hiljem valimiskogus üles seada neljandast kuni teise päevani enne esimest hääletusvooru, siis eelnõu järgi algab kandidaatide esitamine 12. päeval ja lõpeb üheksandal päeval enne esimest vooru. Algatajate sõnul annab muudatus avalikkusele võimaluse kandidaatide ja nende seisukohtadega enne valimisi põhjalikumalt tutvuda ning aitab vältida olukorda, kus kandidaate seatakse üles vahetult enne hääletust.
Lisaks kehtestatakse eelnõuga kandidaatide tutvustamise kord enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ja enne esimest hääletusvooru valimiskogus. Eelnõu kohaselt esinevad kõik kandidaadid hääletusvoorude eel kuni 10-minutilise ettekandega. Algatajate sõnul on muudatuse eesmärk tagada kandidaatidele enda tutvustamiseks võrdsed võimalused ning suurendada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis omakorda toetab presidendi institutsiooni autoriteeti ja legitiimsust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Helir-Valdor Seeder ja Urmas Reinsalu Isamaa, Lauri Hussar Eesti 200, Lauri Laats Keskerakonna, Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Õnne Pillak Reformierakonna fraktsioonist. Sõna võttis ka fraktsioonitu Peeter Ernits.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamist toetas 19, selle vastu hääletas aga 44 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE), mille eesmärk on kõrvaldada Euroopa Liidu Raudteeameti auditis esile toodud puudused, parandada raudteeohutust ja viia seadus ELi õigusega kooskõlla.
Auditis esitatud ettepanekute alusel täiendatakse raudteeseadust, et tagada raudteesüsteemi järjepidev hindamine ning sertifitseerimisprotsessi vastavus kehtivatele nõuetele. Eelnõuga parandatakse raudteeliikluse ohutuse hindamise ja kontrolli mehhanisme, täpsustatakse ohutuse seire ja hindamise protseduure ning käsitletakse riskijuhtimissüsteemide rakendamist.
Menetluse käigus viis parlament eelnõusse muudatused, millega ühtlustatakse avaliku ja mitteavaliku raudtee ettevõtjatele mõeldud nõuded ning viiakse raudteeveeremi registreerimine täielikult Euroopa raudteeveeremi registrisse. Raudteerajatiste andmete pidamine viiakse muudatuste kohaselt järgmise aasta algusest raudteeliiklusregistrist üle ehitisregistrisse.
Esimese lugemise läbis seitse eelnõu
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (787 SE), millega soovitakse kehtestada suurtele tööstusettevõtetele taastuvenergia tasu soodusmäär.
Seletuskirja kohaselt on taastuvenergia tasu ja energia hind Eestis tuntavalt kõrgem kui lähiriikides ja Euroopas keskmiselt. Tööstusettevõtetele teeb see Eestis tegutsemise kalliks ning vähendab Eesti investeeringute atraktiivsust. Et tuua hinda alla, toetada tööstuse konkurentsivõimet ning tuua Eestisse uusi investeeringuid, on plaanis kehtestada aastas enam kui ühe GWh elektrienergia tarbijatele taastuvenergia tasu soodusmäär 75–85 protsenti. Muudatus puudutab umbes 90 ettevõtjat.
Samuti jäetakse eelnõuga välja elektrienergia salvestamine kui üks piirang intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel ja sellega kaasneva gaasiaktsiisi soodustuse saamisel. Gaasiaktsiisi soodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus olema keskmiselt 13 protsenti või rohkem. Elektrienergia salvestamine võimaldab ettevõtjal vähendada energiakulusid madala hinnaga tundidel salvestades ning kõrge hinnaga tundidel salvestatud elektrienergiat tarbides.
Meetmete rakendumine eeldab Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist. Taastuvenergia tasu soodustust soovitakse rakendada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamist toetas kaheksa ja selle vastu hääletas 44 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu (789 SE), mis kiirendab riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks vajalike ehitiste planeerimist ja ehitamist ning nendega seotud kohtumenetlusi.
Eelnõu kohaselt jäetakse riigi julgeoleku tagamiseks vajalike ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitmeetapiline planeerimisprotsess ning vähendatakse keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõuga vähendatakse ka metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel.
Samuti näeb eelnõu ette, et kohtud peavad riigikaitseliste ehitistega seotud kaebused lahendama eelisjärjekorras ning üldiselt nelja, erandjuhul kuue kuu jooksul alates kaebuse esitamisest. Nende kaebuste puhul piiratakse avalike huvide kaitseks ka esialgse õiguskaitse taotlemist. Muudatustega soovitakse oluliselt kiirendada kohtuvaidlustes lõpliku kohtulahendini jõudmist, mis aitab seletuskirja kohaselt tagada, et pikad vaidlused ei takista riigi kaitsevõime tugevdamist ning julgeolekukeskkonna muutustele saab operatiivselt reageerida.
Seletuskirja kohaselt tuleneb riigikaitseks oluliste ehitiste kiirendatud korras ehitamise vajadus piirkondlikust julgeolekuolukorrast, mistõttu on vaja tagada nii liitlaste vastuvõtuvõime kui ka kaitseplaanide praktiline rakendatavus. Riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamiseks on oma riigisiseses õiguses muudatusi teinud ka teised Euroopa riigid, näiteks Taani ja Leedu.
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused tänavu 1. aprillil, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saaks alustada juba teisel poolaastal. Eriregulatsioon kehtib eelnõu kohaselt kuni 2032. aasta 31. detsembrini.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kalev Stoicescu Eesti 200 ja Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Reformierakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Alar Laneman.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu (785 SE), mille eesmärk on leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu.
Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ning prognoosisüsteemi (OSKA) prognoosid näitavad, et igal aastal jääb Eestis puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti haridussüsteemi lõpetajad ei kata. Eelnõuga asendatakse senine lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega, mis võimaldab ettevõtetel värvata välistööjõudu paindlikumalt. Nendel tegevusaladel ei kohaldata sisserände piirarvu ega nõuta Töötukassa luba ning palgakriteeriumiks seatakse 80 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast.
Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse, arvestades OSKA prognoose, ekspordi osatähtsust ja tegevusalade keskmist palgataset. Esialgse analüüsi kohaselt on suurim vajadus töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse valdkonnas, kuid loetelu ajakohastatakse vastavalt majanduskeskkonna muutustele ning valitsus kehtestab selle kuni viieks aastaks.
Et hoida tööturu vajaduste ja ühiskonna vastuvõtuvõime vahel tasakaalu, kehtestatakse erisuse alusel väljastatavatele elamislubadele aastane mahupiirang, mis sõltub majandusseisust: kasvuperioodil kuni 0,2 protsenti alalisest elanikkonnast ehk umbes 2600 luba ning muudes tingimustes kuni 0,1 protsenti alalisest elanikkonnast ehk umbes 1300 luba. Majandusseisu hindamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 19, kuid selle vastu hääletas 42 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu (786 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise.
Eelnõu kohaselt võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata ning piisab sellest, kui uus tööandja registreerib töökohavahetuse Politsei- ja Piirivalveametis. Uue tööandja juures töötamisel kehtivad tavapärased töötamise nõuded, näiteks palgakriteerium ja Töötukassa luba.
Töötamiseks antud elamisloa alusel võib välistöötaja edaspidi olla tööta kuni kolm kuud, kui elamisluba on kehtinud alla kahe aasta, ning kuni kuus kuud, kui elamisluba on kehtinud vähemalt kaks aastat. Erandjuhtudel võib töötuse periood pikeneda kuni üheksa kuuni. Pikema kui kolme kuu pikkuse töötaoleku puhul tuleb tõendada piisavate rahaliste vahendite olemasolu Eestis elamiseks.
Pikaajalise viisaga töötamisel Eestis viibivatel inimestel tekib eelnõu kohaselt õigus mitmetele sotsiaalkindlustushüvitistele, nagu vanemahüvitis ning töövõime- ja pensionihüvitised, kui nad töötavad tegelikult Eestis ja täidavad üldised kvalifitseerumistingimused. Peretoetused välistöötajatele ei laiene.
Arvestades viimastel aastatel kasvanud õigusrikkumiste hulka välismaalaste töölevõtul ning asjaolu, et trahvimäärad pärinevad 2010. aastast, ajakohastatakse eelnõuga ka juriidiliste isikute trahvimäärasid ning nähakse ette, et oluliste rikkumiste korral võib edaspidi määrata kuni 100 000 euro suuruse trahvi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid kuna selle poolt oli kaheksa ja vastu 39 Riigikogu liiget, ei leidnud ettepanek toetust.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu (774 SE), mis võimaldab määrata perevägivalla ohvrite kaitseks vägivallatsejale kuni 72-tunnise viibimiskeelu.
Kui praegu saab patrullpolitseinik perevägivalla juhtumite puhul määrata vägivallatsejale kuni 12-tunnise viibimiskeelu, siis eelnõu võimaldab kohaldada viibimiskeeldu kuni 72 tundi. Seletuskirja kohaselt kohaldatakse viibimiskeeldu sageli perevägivalla juhtumite korral, kuna see on üks kiiremaid ja tõhusamaid viise, kuidas kaitsta ohvrit vahetu ohu eest ning katkestada vägivallaring.
Eelnõu järgi saab politsei viibimiskeeldu rakendada olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, et kaitsta perevägivalla ohvrite õigusi. Viibimiskeelu seadmine tuleb edaspidi perevägivalla juhtumite korral protokollida ja kirjalikult kätte toimetada ning suuliselt ei saa seda enam kehtestada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Timo Suslov Reformierakonna ja Marek Reinaas Eesti 200 fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel võttis sõna Andre Hanimägi.
Esimese lugemise läbis ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu (771 SE), mille kohaselt saab politsei kohaldada perevägivalla ohvrite kaitseks kuni 72-tunnise viibimiskeelu.
Eelnõu kohaselt on politseil võimalik rakendada 72-tunnist viibimiskeeldu olulise ja kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, et kaitsta perevägivalla ohvrite õigusi. Lisaks muutub eelnõu järgi perevägivalla juhtumite korral kohustuslikuks viibimiskeelu protokollimine.
Esimese lugemise läbis ka keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE), mille eesmärk on anda jäätmekäitluses erasektorile rohkem investeerimiskindlust ning parandada konkurentsi ja teenuse kvaliteeti.
Sisetehingute regulatsiooni täiendava eelnõuga muudetakse sätet, mis on seotud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise lepingutega. Muudatused kohalduvad kohaliku omavalitsuse korraldusel kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele.
Eelnõu kohaselt jõustub kohalikele omavalitsustele kohustus korraldada ka jäätmekäitlus hangete kaudu 1. jaanuaril 2031, et uue nõudega arvestamiseks jääks piisav aeg. Enamik omavalitsusi korraldab juba praegu hankeid ning umbes 10 omavalitsuses kasutatakse eelnõu vastuvõtmisel keelatavat sisetehingut. Kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse sätted ette võimaluse sisetehinguks ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks.
Eelnõu on seotud eelmise aasta lõpus vastu võetud seadusemuudatustega, mille peamine eesmärk oli suurendada olmejäätmetes sisalduva teisese toorme kasutuselevõttu. Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks.
Läbirääkimistel võttis sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas üheksa ja selle vastu hääletas 33 Riigikogu liiget.
Ettekandja puudumise tõttu jäi kolmapäevasel istungil ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (758 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 01.08
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Loe teisi uudiseid SIIT
