Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 2025. aasta riigieelarve ja veel 10 seadust, millega muu hulgas suurendatakse alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi ning kehtestatakse julgeolekumaks.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse (513 SE), mille tulude maht on 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardit eurot ehk 5,8 protsenti ning kulud 0,7 miljardit eurot ehk 3,9 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses.
Sõjaline kaitsekulu on järgmisel aastal 3,3 protsenti SKPst. Investeeringud nähakse ette kaitsetööstusse, infotehnoloogia valdkonda, Rail Balticu ehitusse, teedeehitusse, hoonete renoveerimise toetamisse, taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamisse ning Kunstihoone ja rahvusraamatukogu renoveerimisse. Eelarves on ette nähtud keskmise vanaduspensioni ning sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetuste tõus ning eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamise jätkamine.
Seaduse kohaselt kujuneb 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKPst. Valitsussektori eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel.
Valitsus on seadnud järgmise aasta riigieelarves eesmärgiks inimeste ja riigi julgeoleku kindlustamise, riigirahanduse korrastamise ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamise.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Marek Reinaas Eesti 200, Priit Lomp Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Maris Lauri Reformierakonna ning Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu kolmas lugemine katkestada, kuid kuna selle poolt oli 29, vastu aga 56 saadikut, ei leidnud see täiskogus toetust.
Lõpphääletusel toetas riigieelarve vastuvõtmist 56 ja selle vastu hääletas 29 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (510 SE), millega tõstetakse aastatel 2025–2028 alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi.
Koos juba kehtestatud aktsiisitõusudega tõuseb tubakatoodete aktsiisimäär 2025. ja 2026. aastal 10 ning alkoholi aktsiisimäär 2025. aastal viis ja 2026. aastal 10 protsenti. Muudatuse järgi kasvab alkoholi ja tubakatoodete aktsiis viis protsenti ka 2027. ja 2028. aastal. Menetluse käigus tehtud muudatuse kohaselt jäetakse piirikaubanduse kasvu vältimiseks ära tuleva aasta juulisse kavandatud täiendav alkoholiaktsiisi tõus.
Pliivaba bensiini ja teiste samaväärselt maksustatud kütuste, sealhulgas lennukibensiini aktsiisimäär tõuseb järgneval neljal aastal viis protsenti. 2025. aastal tõuseb aktsiis 1. juulist ning 2026., 2027. ja 2028. aastal 1. maist. Bensiini aktsiisimäär on püsinud muutumatuna alates 2018. aastast.
Lisaks otsustas Riigikogu menetluse käigus kaotada kehakultuuri ja spordi sihtkapitali tegevust piirava erisuse. Praegu eraldatakse Eesti Kultuurkapitalile 3,5 protsenti laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist, kusjuures 0,5 protsenti aktsiisist otse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Muudatus ei mõjuta Eesti Kultuurkapitalile eraldatavat summat, ent kaotab erisuse, muutes sihtkapitalide rahastamise õigusselgemaks ja ühetaolisemaks. Edaspidi saavad kõik kaheksa Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali vahendeid ühtsete jaotuspõhimõtete alusel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin Keskerakonna, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Kokk Isamaa, Annely Akkermann Reformierakonna ja Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja selle vastu oli 27 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse (512 SE), millega kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaks, et koguda Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks täiendavat maksutulu. Julgeolekumaks koosneb kolmest osast: kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist ning kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
Teisel lugemisel tegi Riigikogu eelnõusse kuritarvituste vastu suunatud muudatuse, mille kohaselt ei võeta julgeolekumaksuga maksustamisel arvesse tehingut, tehingute ahelat või raamatupidamislikku kannet, mille põhieesmärk on saada maksueelis. Kuna julgeolekumaksu ja avansiliste maksete aluseks on konsolideerimata kasum, siis lisati seadusesse võimalus maksta avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi alusel.
Selguse huvides lisati seadusesse ka täpsustus, mille kohaselt maksustatakse emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum. Samuti täpsustati topeltmaksustamise vältimiseks tütar- ja sidusettevõtete kasumi või kahjumi arvestamist ning täiendati äriühingute ringi, kes saavad julgeolekumaksu avansiliste maksete arvutamisel lähtuda kasumi kvartaalsest aruandlusest.
Muudatuse prognoositav mõju eelarvele on 2025. aastal 113 miljonit, 2026. aastal 751 miljonit, 2027. aastal 784 miljonit ja 2028. aastal 822 miljonit eurot. Seletuskirja kohaselt nähakse kulude täpsem sihtotstarve ja jaotus ette 2025. aasta riigieelarve seaduses ja riigi eelarvestrateegias aastateks 2025–2028.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mati Raidma Reformierakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Kokk Isamaa, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ja Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Tanel Kiik.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 53 ja vastu 27 Riigikogu liiget.
Vastu võeti veel kaheksa seadust
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (505 SE), millega nimetatakse Justiitsministeerium uue aasta algusest ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks, millele antakse üle ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded.
Muudatuse järgi liiguvad Justiits- ja Digiministeeriumisse digiühiskonnapoliitika, avalike e-teenuste, digiarengu ja küberturvalisuse, riigi infosüsteemide, kesksete võrgu- ja infosüsteemide ning telekommunikatsiooniga seotud ülesanded. Lisaks liiguvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alt Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi viiakse muudatuse kohaselt ligipääsetavuse, maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise ning maa- ja ruumivaldkonna teemad, mis praegu on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse liigub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi alt ka loodav Maa- ja Ruumiamet.
Siseministeerium saab enda ülesandeks elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise. Siseministeerium on juba praegu elanikkonnakaitse arendamise eestvedaja ning Päästeamet täidab elanikkonnakaitse asutuse ülesandeid, kuid seni pole elanikkonnakaitse juhtasutus õiguslikult sätestatud. Muudatuse kohaselt ei hakka Siseministeerium juhtima teiste ministeeriumide elanikkonnakaitse tegevusi ega nende valdkondlikke arendusi, vaid asub koordineerima üldist elanikkonnakaitse poliitikat.
Lisaks muudetakse seadusega riigisekretäri ametinõudeid ja kaotatakse 1995. aastast kehtinud juriidilise kõrghariduse nõue. Seletuskirja kohaselt on riigisekretär tippjuht, kelle roll eeldab laiaulatuslikke teadmisi ja kogemusi mitte üksnes õigusalal, vaid ka halduse, juhtimise ja poliitika valdkonnas. Seletuskirjas märgitakse ka, et õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda Riigikantselei õigusekspertidele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 57 ja selle vastu oli 24 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse (499 SE), millega luuakse alused kommertsliinide vedajatele tasuta sõidu õigust omavate inimeste vedamise kohustuse eest hüvitise maksmiseks. Nimelt leidis Euroopa Kohus, et vastavalt Euroopa Liidu määrusele tuleb ettevõtjatele hüvitada reisijate tasuta vedamise kohustusest tulenevad kulud, mida seni Eestis täielikult ei hüvitatud.
Uue seadusega ei muutu tasuta sõidu õigust omavate inimeste ring, küll aga tuleb kommertsbussifirmadel riigilt hüvitise saamiseks kontrollida reisijate tasuta sõidu õigust tõendavat dokumenti ning toetuse taotlemisel esitada muu hulgas nullpiletiga sõitnud inimeste kohta andmeid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on võimalik kontrollida enne hüvitise väljamaksmist esitatud andmete õigsust.
Eelkooliealiste laste ning puudega inimeste saatjate jaoks tähendab see, et uuest aastast alates peab kommertsliini bussiga sõites olema valmis selleks, et bussijuht küsib nullpileti väljastamisel sõidusoodustuse saanud isiku isikukoodi või sünniaega. Täpsemalt kehtestab kommertsliini vedajatele toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu ning toetuse maksmise ja tagasimaksmise korra regionaal- ja põllumajandusminister.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 75 ja vastu üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud alusharidusseaduse (419 SE), millega luuakse terviklik alushariduse süsteem, lapsehoiuteenus tuuakse alusharidussüsteemi osaks ning lastehoidude ja seniste lastesõimede nõuded ühtlustatakse. Lapsehoiuteenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral.
Seadusega tõstetakse koolieelsete lasteasutuste personalile kehtivaid kvalifikatsiooninõudeid. Lasteaia direktoril peab olema vähemalt magistrikraad, lapsehoidjal vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase ning abiõpetajal vähemalt keskharidus, lapsehoidja kutse 4. tase või pedagoogilised kompetentsid. Lastehoidudel tuleb sarnaselt praegustele lastesõimedele edaspidi koostada lastehoiu õppekava. Alusharidust tuleb lastehoius ja lasteaias korraldada eesti keeles vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.
Seadusega soovitakse kaotada ka lasteaiajärjekorrad. Selleks näeb seadus ette, et kohalikul omavalitsusel tuleb kõigile 1,5–3-aastastele lastele tagada vanema taotlusel koht lastehoius ja 3–7-aastastele lastele lasteaias, arvestades vanema soovitud asukohta. Kui vanema eelistatud lastehoius või lasteaias pole vabu kohti, tuleb pakkuda kohta kodulähedasse lastehoidu või lasteaeda. Taotluse lahendamiseks on omavalitsusele ette nähtud kahekuuline menetlusaeg.
Teenust võib vanema soovil pakkuda ka teise linna või valla territooriumil, kui kohalike omavalitsuste vahel on vastav kokkulepe. Lisaks toetab seadus lastehoiu- ja lasteaiakohtade tagamisel koostööd erasektoriga, kuna omavalitsustel on võimalik teenust osta eraettevõtjalt. Sellisel juhul laienevad eralasteaiale munitsipaallasteaiale kehtivad nõuded. Eralasteaias, keda omavalitsus ei ole volitanud oma ülesannet täitma, võib õppe- ja kasvatustegevus jätkuda ka muus keeles, kuid tagada tuleb eesti keele õpe vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.
Seadusega ei tehta üldjoontes muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis. Seaduse kohaselt nähakse ette võimalus kohalikke omavalitsusi riigieelarvest toetada õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks. Lisaks saavad vanemad seaduse järgi tulumaksutagastust taotleda ka lastehoius käiva lapse eest.
Menetluse käigus tehti seadusesse muudatus, mille kohaselt saab lasteaia direktor õpetajakoolitust läbiva inimesega sõlmida üheaastase töölepingu asemel kuni kolmeaastase töölepingu, et anda õppivale õpetajale kutsekindlus. Alushariduse õpetaja õppekava läbimise nominaalkestus on kolm aastat.
Teine muudatus näeb ette lastehoiurühmade suhtarvude ühtlustamise lasteaia lastehoiurühmade ja lasteaiarühmade suhtarvudega, kui rühmas on kvalifitseeritud õpetaja. Lisaks tehti seadusesse muudatus, mis täpsustab, et eralastehoid võib tegutseda ka elamus ja elamumaal, et olemasolevad lastehoiud saaks praegustes asukohtades jätkata ning see paindlikkus oleks ka uutel lastehoidudel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas Isamaa, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Kadri Tali Eesti 200, Margit Sutrop Reformierakonna ja Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 54, vastu oli 25 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (427 SE), mille eesmärk on parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hooldusperesid.
Kuigi kõigil on kohustus anda abivajavast lapsest kohalikule omavalitsusele teada, jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel. Seaduses nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid ja arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest omavalitsuse lastekaitsetöötajat teavitada. Samuti täpsustatakse omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.
Muudatusega suurendatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse, ning kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine.
Samuti luuakse seadusega võimalus edastada omavalitsusele varakult automaatselt infosüsteemide kaudu teave laste kohta, kes vajavad püsivat tuge oma terviseseisundi tõttu. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, kuid esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust. Lapsest info saamisel tekib omavalitsusel ja Sotsiaalkindlustusametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda ilma selleta, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Riina Solman Isamaa fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Züleyxa Izmailova.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 51 ja vastu 20 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse (430 SE), millega tehakse seadusesse peamiselt tehnilised täiendused, mis aitavad selgemalt mõista olemasolevaid reegleid ega muuda kehtivaid põhimõtteid.
Seadus muudab lihtsamaks ja selgemaks rehvide äraandmise. Ühtse tootjavastutussüsteemi loomine muudab kulud mastaabiefekti kaudu väiksemaks ning edaspidi saavad ettevõtted ja tarbijad viia vanarehve kogumispunktidesse tasuta piiramata koguses. Muudatusega täpsustatakse ka mootorsõiduki ja mootorsõiduki osade tootja terminit. Samuti täpsustatakse jäätmete ladustamiseks ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseloa taotlemisel nõutud tagatise ja kindlustusega seotud sätteid.
Seaduses tuuakse selgelt esile probleemtoodete kokkuostu- ja vastuvõtunõuded, et vähendada vaidlusi ja tagada nõuetekohane jäätmekäitlus. Lisaks pikendatakse kahelt nelja aastani probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumist puudutavate väärtegude aegumistähtaeg.
Menetluse käigus tehtud muudatusega luuakse pakendiseaduse alusel pakendiettevõtjatele võimalus rakendada tagatisraha kõigile pakenditele. Seni kehtinud kord võimaldas lisada tagatisraha üksnes teatud tüüpi pakenditele, kuid ei võimaldanud vabastada käibemaksust sellist tagatisraha, mille kohta puudus pakendiseaduses regulatsioon.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse (433 SE), millega kehtestatakse seaduse uus terviktekst, mis ajakohastab valdkonda ja asendab 1995. aastast kehtinud rahvatervise seaduse. Seadusega kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste ja organisatsioonide – vastutus ning ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Senisest enam tähelepanu pööratakse ennetusele ja lastele.
Seadusega sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõuded nii lasteaedadele, koolidele kui ka hoolekandeasutustele. Näiteks suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel. Seadusega keelustatakse alaealistele solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumine ning sätestatakse nõuded elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ja ujulatele.
Uus regulatsioon seab piirangud otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste kasutamisele. Piirangud kehtestatakse mürgiste taimede, loomade ning taimsete ja loomsete produktide ning ohtlike kemikaalide kasutamisele, et kaitsta või parandada tervist.
Seadusega laiendatakse Terviseameti järelevalvepädevust ning antakse ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas reklaami õiguspärasuse üle. Samuti ajakohastatakse seadusega maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid, et need oleksid piisavalt mõjusad.
Oluline muudatus tehakse ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusse, et edaspidi saaks uusi potentsiaalselt rahvastiku tervisele ohtlikke psühhoaktiivseid aineid kiiremini turult eemaldada.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõneles Kalle Grünthal. Kõnega esinesid ka Riina Solman Isamaa ja ja Karmen Joller Reformierakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 54 ja selle vastu hääletas 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis 67 häälega vastu valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (474 SE), et tagada tõhusam õiguskorra kaitse ja vangla julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele.
Seadusega täpsustatakse vanglateenistuse õigust teha põhjendatud juhtudel taustakontrolli, sätestades selleks selgemad õiguslikud alused. Samuti täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse (515 SE), millega tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid, mis on tolliseaduses püsinud muutumatuna alates 2001. aastast, ning viiakse trahvimäärad karistusseadustikus sätestatud määradega kooskõlla.
Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse ameti erivahendite loetelu ja lisatakse sellesse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Lisaks antakse ameti vormiriietuse kandmise õigus ka peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia töötajatele.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 54 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget.
Kolm eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu (334 SE), mille kohaselt võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega soovitakse tarbijatele tagada kollektiivse esindushagi menetluse kättesaadavus liikmesriikides. Eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused. Tegu on Eesti õigusruumis uue võimalusega, kus kohtumenetluses saavad menetlustoiminguid teha pädevad asutused, mitte kahju kannatanud tarbijad.
Eelnõu järgi antakse kollektiivse esindushagi esitamise õigus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Finantsinspektsioonile ning Andmekaitse Inspektsioonile, samuti teistele pädevatele üksustele, kes kantakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peetavasse nimekirja. Peale selle võib hagi esitamise õiguse anda kohus.
Teiseks lugemiseks viis õiguskomisjon eelnõusse muudatuse, millega seatakse kollektiivsele esindushagile minimaalne nõudega ühinenud tarbijate arv – 10 inimest, kui kohtusse pöördub tarbijaühendus, ja 20 inimest, kui hagiavalduse esitab riigiasutus. Lisaks tegi komisjon eelnõusse täpsustuse, et oleks üheselt selge, et kollektiivse esindushagi menetlust kohaldatakse üksnes füüsiliste isikute kollektiivsete huvide rikkumise korral. Veel nähakse ette, et kollektiivse esindushagi menetluses tehtud lahendid tehakse avalikult teatavaks, kuna nende vastu on suure tarbijate arvu tõttu avalik huvi.
Piiriülese kollektiivse esindushagi saab esitada Euroopa Komisjoni peetavas nimekirjas olev pädev asutus või organisatsioon, mille on nimetanud Euroopa Liidu liikmesriik.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiv. Samuti võetakse üle direktiiv, millega muudetakse ettevõtjate suuruskriteeriume.
Eelnõuga muudetakse siseriiklikke nõudeid ettevõtjate majandusaasta aruannete koostamisel ja auditeerimisel. Kuna kestlikkusaruandluse kohustuse tekkimine ja ulatus sõltub ettevõtte suuruskategooriast, kehtestatakse uued suuruskategooriate lävendid direktiivi kohaselt kõrgeimal lubatud tasemel. Eelnõu eesmärk on hoida uutest nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena.
Uuendatud nõuded seavad kõigile suurettevõtjatele ja börsil noteeritud ettevõtjatele kohustuse avaldada kestlikkusaruanne oma majandusaasta tegevusaruande koosseisus ning koostada see vastavalt Euroopa Kestlikkusaruandluse standardile. Eestis hõlmab kestlikkusaruandluse kohustus hinnanguliselt 300 ettevõtet ja gruppi ehk ligikaudu 1,4 protsenti Eestis tegutsevatest osaühingutest ja aktsiaseltsidest. Hinnanguliselt kolmandik neist saab kasutada konsolideerimise erandit, mis võimaldab kestlikkusaruannet mitte koostada, kui sama info on juba avaldatud emaettevõtja aruandes.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik, Urmas Reinsalu ja Aivar Kokk Isamaa ning Andres Sutt Reformierakonna fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli üheksa, vastu 49 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu (435 SE), millega peatatakse 2026. aasta 1. jaanuarini uute põlevkivi kaevandamislubade menetlused.
Seletuskirja kohaselt tuleb loamenetlused ajutiselt peatada, kuni on selgitatud välja põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kliimamõju, meetmed, mis aitavad Eesti kliimaeesmärke saavutada, ning põlevkivi kasutamise vajadused ja võimalused. Põlevkiviettevõtete praegust tegevust loamenetluste peatamine ei piira.
Erandid on eelnõu kohaselt lubatud, kui soovitakse laiendada olemasoleva kaevandusega piirnevale alale ja selleks on luba juba olemas. Samuti ei pikenda riik 2026. aastani laiendatavate alade lubade kehtivusaega. Erandid tehakse vaid juhul, kui see aitab põlevkivi maapõuest otstarbekamalt kätte saada ja teha seda keskkonnanõuetele vastavalt.
Läbirääkimistel võtsid sõna Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Arutelu katkestamise poolt oli üheksa, vastu aga 49 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE), mille eesmärk on vähendada bürokraatiat ja lühendada osa puurkaevude ehitusloa taotlemise aega.
Eelnõu kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamine võib olla olulise keskkonnamõjuga. Tavaolukorras, kui rajamisel on üksikelamu puurkaev või maasoojuse puurauk, piisab omavalitsuse kooskõlastusest.
Muudatused puudutavad ka reoveekogumisalasid, mida hakkab edaspidi kinnitama ministri asemel Keskkonnaameti peadirektor. Veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus antakse Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule ning veemajanduskava rakendamisega seotud kavade kehtestamine viiakse ministeeriumist Keskkonnaameti tasemele.
Läbirääkimistel võttis sõna Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist.
Istung lõppes kell 22.49
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
