Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut
Õiguskantsler Ülle Madise tegi ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla sotsiaalmaksuseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning ravikindlustuse seadus osas, mis ei võimalda tööandjal maksta vabatahtlikku haigushüvitist rasedale töötajale.
Madise hinnangul on sätted, mis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral teiste töötajatega vähemalt samaväärset õigust asendussissetulekule, põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler tegi Riigikogule ettepaneku viia nimetatud seaduste vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla.
Põhiseaduskomisjon ja sotsiaalkomisjon toetasid õiguskantsleri ettepanekut viia põhiseadusega kooskõlla seaduse sätted, mis ei võimalda praegu tööandjal maksta rasedale töötajale tööandja vabatahtlikku haigushüvitist.
Õiguskantsleri ettepanekut toetas 77 Riigikogu liiget.
Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, et viia seaduste sätted põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu võttis vastu otsuse
Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine“ (221 OE) näeb ette nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeteks Eesti Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Priit Pirsko ja Raivo Ruusalepp.
Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub seitse liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat. Lisaks nimetab nõukogusse ühe liikme kultuuriminister ning ametikoha järgselt kuulub nõukogusse Riigikogu Kantselei direktor.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 69 Riigikogu liiget.
Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise
Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (214 SE) sisaldab kahte liiki muudatusi. Esiteks ministeeriumide ümberkorraldustest tulenevad ettepanekud, mis on seotud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mille kohaselt alates 2023. aasta 1. juulist korraldatakse ümber Keskkonnaministeerium Kliimaministeeriumiks, Maaeluministeerium Regionaalministeeriumiks ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiks. Samuti tehakse muudatusi ministeeriumide valitsemisalades. Teiseks on valitsemisaladelt saabunud ettepanekud eelarve muudatusteks, mis esitati Rahandusministeeriumile tänavu aprillis.
Ministeeriumite ümberkorraldamisega muutub tõhusamaks rollijaotus ja teabevahetus strateegiliste eesmärkide täitmisega seotud valitsusasutuste vahel, mis võimaldab terviklikumat poliitikalahenduste pakkumist ja suurendab valitsemisalade vahelist sünergiat. Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub ka riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Ümberkorraldamine toetab samuti riigieelarve kulude ülevaatamist ning kokkuhoiukohtade leidmist.
Eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega, mille järgi võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ja Martin Helme (EKRE).
Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 8. juunil kell 12.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (215 SE) muudetakse kohalike omavalitsuste üksustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Eelnõuga soovitakse suurendada 2024. aasta residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 2,5 protsendini, vähendades samal ajal muust maksustatavast tulust – välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest saadud kasu – eraldatavat tulumaksu 11,89 protsendini.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I), Anti Allas (SDE), Annely Akkermann (RE) ja Vadim Belobrovtsev (K).
Isamaa fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 29 poolt, 51 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 8. juunil kell 12.
Riigikogu lükkas tagasi ühe eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (3 SE) sooviti piirata lühiajalist töötamist hooajatöötajana Eestis 183 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul, välismaalastele sätestada kaheaastane Eestis elamise nõue, kui välismaalane on Eestis elama asunud õppimise eesmärgil ja soovib oma abikaasa Eestisse elama kutsuda, samuti kehtestada kord, mille alusel antaks välismaalastele tähtajaline elamisluba ainult täistööajaga töötamiseks, tühistada iduettevõtetele ning info- ja kommunikatsioonispetsialistidele kehtivad erisused, kehtestada kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele õppekulude hüvitamise nõue jmt.
Läbirääkimistel võtsid sõna Margit Sutrop (RE), Igor Taro (Eesti 200) ja Henn Põlluaas (EKRE).
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 48 poolt, 17 vastu. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu kuulas ära vastused kolmele arupärimisele
Riigikogu liikmete arupärimisele e-valimiste ja sellega seonduva õigusselgusetuse kohta (nr 240) vastas õiguskantsler Ülle Madise.
Riigikogu liikmete arupärimistele õigustatud ootuse kohta (nr 70) ja valeliku poliitika kohta (nr 87) vastas justiitsminister Kalle Laanet.
Istung lõppes kell 23.05
