Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil seisukohad Euroopa kultuuripealinna meetme vahehindamiseks.
Komisjoni esimees Peeter Tali sõnul on nii Tallinn kui ka Tartu kultuuripealinnana väga head näited tiitli mõjust ja kultuurist majandusvaldkonnana. „Tallinn avas end just tänu kultuuripealinna tiitlile 2011. aastal merele, kui rajas kultuurikilomeetri. Tartus kultuuripealinna raames tekkinud algatustest paljud plaanivad jätkata ka pärast selle aasta lõppu, nii et kasu on ka seal pikaajaline.“
„Kultuuripealinnad saavad väga suurt tähelepanu, see tiitel toob linnadele ja neid ümbritsevatele piirkondadele tuntust ja turiste, aga mitte ainult. Euroopa Liidu kultuuripealinnade meetme kaudu on võimalik arendada kultuuri majandusvaldkonnana,“ lausus Tali. „Meile on muidugi olulised ka kultuurilise identiteedi hoidmine, kultuuriloo tutvustamine ja laiem võrgustike loomine.“
Kinnitatud seisukohad ütlevad, et Eesti peab oluliseks kultuuripealinnade meetme jätkumist, seejuures on oluline tagada tingimused väikeste riikide omavalitsuste ja linnade kandideerimiseks. Samuti on Eesti hinnangul oluline kultuuripealinna valikuprotsessi kaasata kandideeriva riigi olusid tundvad kultuurieksperdid. Lisaks on Eesti seisukoht, et kultuuripealinna auhind peaks olema suurem, et algatuse läbiviimise kvaliteeti tõsta.
Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu Euroopa kultuuripealinnade meetme 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta tutvustasid kultuuriminister Heidy Purga ja Kultuuriministeeriumi EL asjade nõunik Kadri Jauram. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas kultuurikomisjoni arvamust arvestades seisukohti konsensuslikult toetada.
Konsultatsiooni eesmärk on muu hulgas anda sisend Euroopa kultuuripealinnade valimiseks pärast 2033. aastat. Praeguseks on Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud üle 60 linna.
