Arutati lisaeelarve eelnõu ja kaheksat arupärimist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE), millega suurendatakse riigieelarve tulusid 26,6 miljonit, kulusid 46,5 miljonit ja investeeringuid 32,5 miljonit eurot. Lisaeelarve peaeesmärk on toetada laia riigikaitse tugevdamist.
Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit eurot läheb kriisikindluse tõstmiseks mõeldud laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel sel aastal. Raha kasutatakse siseturvalisuse suurendamiseks, meditsiinisüsteemi töökindluse ja välisteenistuse kriisivõimekuse parandamiseks ning digiriigi ja meediavaldkonna toimepidevuse tagamiseks.
Lisaeelarvega kavandatakse eelnõu kohaselt ka täiendavaid kulusid ja investeeringuid, mis kaetakse peamiselt välisvahenditest ja riigi majandustegevusest saadud lisatuludest. Seletuskirja kohaselt lisanduvad lisaeelarvega vaid täiesti uued tegevused ning tuludest sõltuvaid kuluprojekte tervikuna üle ei vaadata.
Kuigi riigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu, sisaldab lisaeelarve eelnõu 25 miljoni euro ulatuses finantseerimistehinguid investeerimisfondi paigutamiseks ning Eesti Energia ja Tallinna ühendhaigla aktsiakapitali sissemakseteks. Seetõttu suurendatakse eelnõu kohaselt samas ulatuses laenukohustust, millega kaasneb ka intressikulu 0,4 miljonit eurot.
Lisaks sisaldab eelnõu valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast tänavuse riigieelarve koostamist ja millega eelarve kogumaht ei muutu. Riigikogus mullu detsembris vastu võetud riigieelarve kohaselt on riigi tulud sel aastal 17,7 miljardit, kulud 18,2 miljardit, investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust, sest poolt hääletas 14, vastu oli 45 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Esimene lugemine lõpetati ja muudatuste ettepanekute esitamise tähtaeg on 6. juuni.
Vastuse sai kaheksa arupärimist
Riigikogu liikmete arupärimisele Pihlakodu juhtumi ja prokuratuuri tegevuse kohta (nr 748) vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Arupärimisele tuuleenergia arendamise mõjude ja regulatsioonide kohta Eestis (nr 749) vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Arupärimistele, mis käsitlesid noorsootöötajate kvalifikatsiooninõudeid (nr 745), koolivõrku (nr 760) ning eesti keele kui teaduskeele kasutusala ahenemist ja ülikooliõppe kvaliteeti (nr 764) vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Arupärimisele Pihlakodu juhtumi ja hooldekodude turvalisuse (nr 750) ning Tallinna Haigla rajamise kohta (nr 762) vastas sotsiaalminister Karmen Joller.
Arupärimistele, mis puudutasid küsimust, kas ainult suurmesinikud tegelevad toidujulgeolekuga (nr 767) vastas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Arupärijate ettepanekul arvati tänasest päevakorrast välja neli arupärimist. Need olid: arupärimine Eleringi strateegia kohta (nr 741), millele pidi vastama energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt; arupärimine tervishoiusüsteemi kestlikkuse ja kättesaadavuse kohta (nr 759), millele pidi vastama sotsiaalminister Karmen Joller; arupärimised, mis puudutavad 2025. aasta mesindustoetuse muudatusi väikemesinikele (nr 761) ning maakonnakeskustest elutähtsate pangateenuste kadumist (nr 773), millele pidi vastama regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Loe teisi postitusi SIIT
Istung lõppes kell 22.57.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
