Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 11 seadust ning lõpetas seitsme eelnõu teise lugemise, nende seas läbis teise lugemise ka peretoetusi tõstev eelnõu.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse (625 SE), mille kohaselt saavad tööandjad võimaluse sõlmida töötutega senisest enam lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötegijaile töövõtu- ja käsunduslepingutest suurema kaitse.
Loe ka: KRISTINA KALLAS: PEREHÜVITISTE SEADUS LOOB JUURDE EBAVÕRDUST
Kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku, see tähendab väiksema kui kahekuulise vahega, maksimaalselt kaks korda või ühe korra pikendada. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sel juhul jääb aga töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest, näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, puhkuse ega tööohutuse nõudeid.
Seadusemuudatused lubavad sõlmida kuni kaheksapäevaseid tähtajalisi töölepinguid kuue kuu jooksul piiramatult, ent peab arvestama, et kui sõlmida uus tähtajaline tööleping pärast kuuekuulist perioodi, siis muutub leping tähtajatuks.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 49 ja selle vastu oli 13 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse (648 SE), mille eesmärk on muuta efektiivsemaks elatisnõuete sissenõudmise kord.
Muudatustega nähakse ette regulatsioon, mis võimaldab anda kohtutäiturile sundtäitmiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid elatisnõudeid. Samuti täpsustakse elatise sissenõudja õigust allutada elatise maksmine kohtutäituri pidevale kontrollile juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud inimene elatist vabatahtlikult ei maksa.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja selle vastu oli 13 Riigikogu liiget.
