Riigikogus läbis täna teise lugemise eelnõu, mis annab kodutarbijatele võimaluse osta elektrit kontrollitud tootmishinnaga ehk universaalteenusena; lisaks lõpetas parlament seitsme eelnõu esimese lugemise.
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE) võimaldab piiritleda elektri tootmishinna ning müüa elektrit kodutarbijatele universaalteenusena. Eelnõuga pannakse riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates oktoobrist kuni 30. aprillini 2026 elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena. Lisaks on Eesti 63 elektrimüüjal võimalus hakata seaduse jõustumisel universaalteenuse raames elektrit müüma.
Eelnõu ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Hinna määrab Konkurentsiamet, võttes arvesse tootmiskulusid ja elektritootja mõistlikku kasumit; elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud. Baashinnaks on Konkurentsiameti kooskõlastatud Enefit Poweri tootmishind, millele on lisatud üldteenuse osutaja põhjendatud kulud ja mõistlik ärikasum. Elektrimüüjad peavad avaldama universaalteenuse hinna oma veebilehel.
Universaalteenust osutaval elektrimüüjal on aasta lõpuni kohustus ja seejärel õigus pakkuda oma kliendile automaatset universaalteenusele üle viimist, kui tarbijale seni müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind. Pakkumisega nõustumiseks ei pea tarbija midagi tegema, pakkumisest loobumiseks tuleb aga oma soovist müüjale vähemalt kaks päeva enne uue lepingu jõustumist teada anda. Juba käivitunud universaalteenusest võib igal ajal loobuda.
Tarbijad saavad universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita kuni 2023. aasta 30. septembrini.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas, Rene Kokk, Mart Helme, Urmas Reitelmann, Kalle Grünthal ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Taavi Aas ja Tõnis Mölder Keskerakonna, Kalvi Kõva ja Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Aivar Kokk, Heiki Hepner ja Tarmo Kruusimäe Isamaa ning Annely Akkermann ja Kristen Michal Reformierakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis seitse eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise Isamaa fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (561 SE), mis näeb ette õigusliku aluse loomise Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks. Samuti välistab eelnõu neile uute elamislubade ja viisade andmise.
Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Mihhail Lotman Isamaa fraktsioonist.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli üks ja selle vastu hääletas 26 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE), millega nüüdisajastatakse abielu- ja lahutusmenetlust, kus võetakse kasutusele elektrooniline asjaajamine. Edaspidi ei pea abiellumis- ja lahutusavalduse esitamiseks minema perekonnaseisuametisse kohale, vaid seda saab teha ka elektrooniliselt. Samuti saab veebi teel esitada digiallkirjaga kinnitatud abiellumis- ja abielu lahutamise avalduse notarile.
Muudatuste jõustumisel säilib kaheetapiline abielu- ja lahutusmenetlus, mis tähendab, et pärast avalduste esitamist saab abielu jätkuvalt sõlmida vaid isiklikult perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku juures ning ka lahutuspäeval tuleb minna isiklikult perekonnaseisuametisse kohale.
Eelnõu on seotud digi- ja e-riigi arendamisega ning eesmärgiga muuta teenused sündmuspõhiseks. Elektroonilise abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise võimaluse loomine on vajalik eeltingimus, et liita abielu ja lahutuse kui elusündmustega seotud teenused ühtseks sündmusteenuseks. Kavas on lisada sündmusteenuse juurde ka automaatne nimevahetus ning võimaldada nimevahetusega seotud uute dokumentide taotlemist.
Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt hääletas 12, selle vastu aga 41 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (623 SE), millega reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides.
Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ning senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe määratud arstidele. Et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata. Samuti sätestatakse eelnõuga väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.
Läbirääkimistel võttis sõna Heiki Hepner Isamaa fraktsioonist.
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE), mis suurendab omavalitsuste enesekorraldusõigust, jättes seadusest välja detailsed omavalitsuste sisemist korraldust ette kirjutavad normid.
Demokraatia tõhustamiseks muutub eelnõuga paindlikumaks elanike kaasamine: kohaliku rahvaalgatuse puhul ei nõuta enam õigusakti eelnõu esitamist. Elanikud võivad edaspidi esitada algatuse vabas vormis ning see võib puudutada ka kohaliku elu küsimust, mis ei eelda õigusakti vastuvõtmist. Samuti tekib vähemalt 10 protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Heiki Hepner Isamaa ja Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu (625 SE), mille kohaselt saavad tööandjad võimaluse sõlmida töötutega senisest enam lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötegijaile töövõtu- ja käsunduslepingutest suurema kaitse.
Kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku, see tähendab väiksema kui kahekuulise vahega, maksimaalselt kaks korda või ühe korra pikendada. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sel juhul jääb aga töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest, näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, puhkuse ega tööohutuse nõudeid.
Eelnõu lubab sõlmida kuni kaheksapäevaseid tähtajalisi töölepinguid kuue kuu jooksul piiramatult, ent peab arvestama, et kui sõlmida uus tähtajaline tööleping pärast kuuekuulist perioodi, siis muutub leping tähtajatuks. Töötu võib tööampse teha kuni kaheksa päeva kuus ning kokku kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul.
Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE), millega viiakse seadus kooskõlla ELi direktiiviga, et tõhustada liikmesriikide vahel teabe jagamist ning reguleerida karistusandmete vahetamist inimeste kohta, kes ei ole ELi kodanikud.
Praegu vahetatakse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kaudu peamiselt liikmesriikide kodanike karistusandmeid. Kolmandate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks on plaanis kasutusele võtta ühtne infosüsteem, mille kaudu saab edaspidi efektiivsemalt tuvastada, kas kolmanda riigi kodanik või ka kodakondsuseta inimene on ELi liikmesriigis kuriteo toimepanemise eest karistatud. Muudatuste rakendamisega kasvab ühtlasi liikmesriikide teabevahetuse turvalisus, kuna liikmeriikidele kehtivad samad kõrgetasemelised nõuded.
Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.
Samuti läbis esimese lugemise valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE), mille eesmärk on parandada kohtute ja haldusasutuste koostööd ning lihtsustada lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades.
Muudatuste kohaselt saab sujuvamalt kohaldada ELi määrust, mis käsitleb kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist. Selleks sätestatakse kord, kuidas toimub seni teises liikmesriigis elanud lapse Eestisse paigutamine. Samuti kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir, pannakse paika, millised ametnikud või asutused väljastavad määruse alusel tõendeid, ning määratakse Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet keskasutusteks, kes määruses ette nähtud kohustusi täidavad.
Muudatused lihtsustavad kohtute ja haldusasutuste koostööd rahvusvahelistes abieluasjades, vanemliku vastutusega seotud asjades ning rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvates asjades, samuti muutub lihtsamaks lahendite tunnustamine ja täitmine Eestis.
Istung lõppes kell 21.13.
