Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni esindajad andsid kohtumisel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioonile ülevaate Eesti finantssektori olukorrast ja väljavaadetest ning majanduse hetkeolukorrast.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, aseesimees Andrei Korobeinik, liikmed Marek Reinaas, Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev selgitasid, et majanduslangus on tugevasti mõjutanud Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Akkermann selgitas, et eelarvepoliitika osas rakendame meetmeid, et suurendada tulubaasi piirata eelarvekulude kasvu ja parandada tulude-kulude tasakaalu.
„Eelarvet mõjutab oluliselt kaitsekulude kasv, mis on praegu 3 protsenti, kuid liigume 5 protsendi suunas,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et eelarve puudujäägiks on prognoositud 3 protsenti.
„Eelarvepoliitika põhieesmärk lähiaastatel on defitsiidi vähendamine. Eesti eelarve kulud on vägagi suures osas indekseeritud, kas siis seotud SKP kasvuga. Need on näiteks kõrghariduse- ja teaduse finantseerimine ning kaitsekulud aga ka pensionide sidumine tarbijahinnaindeksiga, mis toob kaasa eelarvekulude tuludest kiirema kasvu. Selles mõttes vajab eelarvepoliitika struktuurseid reforme, eelkõige indeksite mõju vähendamist,“ märkis Akkermann.
Majanduskomisjoni liige Andres Sutt märkis, et Eesti majandusel on kõik eeldused uueks tehnoloogiamahukaks kasvutsükliks. Atraktiivse investeerimiskeskkonna hoidmine, puhta energia pakkumine tuulest tuumani, kapitali mitmekülgne kättesaadavus nii idu-, kasvu- kui tradistioonilistele ettevõtetele ja majanduse muutunud vajadustele vastava oskustööjõu olemasolu tagavad ka Eesti majandusedu. Seejuures on kapitaliturupõhise rahastuse osaähtsuse kasvuks väga oluline inimeste suurenenud investeeringutel II ja III pensionisambasse. Sutt selgitas, et Eesti majandus on prognooside kohaselt kasvamas ca 1,6 protsendi võrra 2025. aastal ning umbes 3 protsenti kahel järgneval aastal.
IMFi liikmesriikide majanduse, sealhulgas ka Eesti majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. Levinud nimetus „artikkel IV konsultatsioonid“ tuleneb IMFi põhikirja neljandast artiklist. Riigisisene koostööpartner on neile Eesti Pank, kes kajastab oma kodulehel nende missioonide kokkuvõtteid jms.
Missioonirühm täpsustab AIV-tsükli eesmärke, ulatust, üksikasju, ajakava ja oodatavaid tulemusi. Töörühm on huvitatud hiljutiste makromajanduslike, fiskaal- ja finantsarengute, väljavaadete, riskide ja poliitika arutamisest. Meeskond soovibki Riigikogu komisjonide liikmetelt tagasisidet nende analüütilise ja poliitilise tegevuskava kohta enne IV artikli konsultatsioone.
Kuna tegemist on IMFi vahemissiooniga, siis missioon kokkuvõtvat avaldust ei koosta ja missiooni lõpus pressikonverentsi ei toimu. Küll aga on vahemissioon oluline, sest tavapäraselt valmib selle põhjal artikkel IV raporti esimene versioon, mida täiendatakse missiooni ajal lisateemade ja majanduspoliitilise sõnumitega.
IMFi missioonijuht on Vincenzo Guzzo, liikmed Bingjie Hu, Irina Bunda ja Carlos de Resende.
Valuutafond arutab olulisi majanduspoliitilisi teemasid kõikide liikmesriikidega kord aastas. Konsultatsiooni tulemusel valmib aruanne, mis kajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale.
