Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna toetada ja saata täiskogu ette esimesele lugemisele valitsuse algatatud eelnõu, mis loob võimaluse kasutada Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks rahvusvaheliste sanktsioonide alusel Venemaa külmutatud varasid.
Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras märkis, et Euroopa Liit on Ukraina vastu agressioonisõda pidava Venemaa suhtes vastu võtnud 11 sanktsioonipaketti ning plaanib sanktsioonide karmistamisega jätkata, et tõsta agressiooni hinda Venemaale. „Samal ajal tuleb meil ka siseriiklikult täpsustada seadusi, et kellelgi poleks võimalik juba kehtestatud sanktsioonidest mööda hiilida. Samuti on vaja luua regulatsioon, mis võimaldaks kasutada Eestis rahvusvaheliste sanktsioonide alusel külmutatud varasid Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamiseks,“ ütles ta.
Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) loob riigisisese mehhanismi, et tagada agressorriigi varaline vastutus rahvusvahelise õiguse kõige raskemate rikkumistega tekitatud kahju eest. Muudatus lubab kasutada Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete varasid ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale võlgneb. Lisaks täpsustab eelnõu rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel riigiasutuste pädevusi ning annab neile sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selgemad õiguslikud alused.
Põhiseaduskomisjoni istungil tutvustas eelnõuga kavandatavaid muudatusi välisminister Margus Tsahkna.