Riigikogu võttis tänasel istungil vastu üheksa seadust ja ühe otsuse ning sai ülevaate kohtukorraldusest.
Riigikogus vastu võetud valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse (364 SE) kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks.
Maks hakkab koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu.
Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma valiku ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.
Seaduse kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, eraisikutele kuuluvad sõidukid, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, ning välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab seaduse järgi koguma Maksu- ja Tolliamet ning registreerimistasu Transpordiamet.
Loe ka: Toeta Minuaeg.com – Aita Hoida Tasuta Sisu!
Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba arvel olevate sõidukite esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud. Registreerimistasu suurus jääb keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest. Registreerimistasu määrad tõusevad seaduse järgi 2028. ja 2031. aastal.
Registreerimistasu ei tule maksta sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise müügitehingu korral. Kuni kümne aasta vanustele sõidukitele, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist. Nii registreerimistasu kui ka mootorsõidukimaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute ning nii sõiduautode kui ka kaubikute puhul.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Andrei Korobeinik Eesti Keskerakonna, Aivar Kokk Isamaa, Annely Akkermann Eesti Reformierakonna ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja vastu 28 Riigikogu liiget.
