Riigikogus toimus täna Reformierakonna fraktsiooni algatatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas toetada noorte vaimset tervist?“ arutelu.
Ettekandega esinesid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti Noorteühenduste Liidu juht Triin Roos, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu ning Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni tegevjuht Ott Oja.
Minister Signe Riisalo avaldas oma ettekandes heameelt selle üle, et vaimne tervis ei ole enam stigmadesse uppunud ega kitsa spetsialistide ringi mure ega ka abivajavate laste ja noorte, nende vanemate ja õpetajate mure. „Lahendusi otsitakse ühiselt. Sõnadest ja probleemikirjeldustest oleme jõudnud esimeste tegudeni,“ ütles minister ja selgitas, eelmise aasta suvel sai valitsuse heakskiidu vaimse tervise roheline raamat, selle aasta alguses loodi Sotsiaalministeeriumisse vaimse tervise osakond, järgmisel aastal ilmub pikalt ettevalmistatud Eesti inimarengu aruanne vaimse tervise ja heaolu teemal ning käesoleva lõpuks valmib Sotsiaalministeeriumis detailne vaimse tervise tegevuskava. Samas möönis minister, et spetsialiste on puudu ja seadused neid juurde ei too.
Minister tõi esile, et paljud laste heaolu kirjeldavad numbrid on paremaks läinud. Kui 2002. aastal oli 77 protsenti noortest oma eluga üle keskmise rahul, siis 2022. aastal oli selliseid noori juba 87 protsenti vastanutest. „Paraku ei liigu vaimse tervise näitajad samas suunas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt oli 2017/2018. õppeaastal kogenud depressiivset episoodi iga kolmas 11–15‑aastane. Iga viies 13–15‑aastane oli aasta jooksul mõelnud enesetapule. See oli juba enne koroonakriisi. Seega on laste vaimse tervise halvenemine olnud pikaajaline trend, mida kinnitavad nii andmed kui ka õpetajad, sotsiaaltöötajad, lapsevanemad, aga ka lapsed ise. Vaimse tervise spetsialistid aga tunnistavad, et nad ei jõua aidata kõiki, kes tegelikult abi vajavad,“ nentis ta ja lisas, et ka koroonakriisist said kõige enam pihta lapsed ja noored.
Riisalo tõi oma kõnes muu hulgas esile hästi vastu võetud vanemahariduse vundamenti ehk tõenduspõhist vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ ja ka selle valmimisjärgus jätkuprogrammi. Ka on tema sõnul tähtis pakkuda peredele teisi toetavaid teenuseid nagu Pere Lahendusring ja Perepesad –, et aidata hakkama saada sotsiaalselt, majanduslikult kui ka emotsionaalselt. Haridusasutusel on tema sõnul võimalik rakendada ka tõenduspõhiseid sekkumisi nagu KiVa ja VEPA, mis toetavad laste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arengut. „Eesti ettevõtjate poolt spetsiaalselt loodud vaimse tervise mäng Triumf Hero õpetab lastele stressiga toimetulekuks vajalikke oskusi. Koolides käsitletakse vaimse tervise teemasid ka inimeseõpetuse aine raames ning õpetajaõppesse on lisatud samuti laste vaimse tervise toetamiseks vajalik ettevalmistus. Koolid on aga erinevad ja peame pingutama, et abi oleks kõikides koolides universaalselt kättesaadav,“ märkis ta.
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu toonitas, et Eesti noored on hapras seisus. Muuhulgas tõi ta esile, et vaimse tervise keskus Tallinnas ütles, et sellel aastal ehk 2022. aastal esimeste kuudega oli nendel sama palju suitsiidikatsetega lapsi ja noori, kui varem oli olnud terve aastaga ning uuringud näitavad seda, et umbes kolmandik teismelistest on ennast vigastanud. Samal ajal räägivad noored psühholoogi kabinetis tihti sellest, kui mõttetu kõik on. „Me peame neid olukordi väga tõsiselt võtma,“ märkis Maikalu.
Maikalu sõnul puudutab noori muu hulgas liiga vara algav koolipäev, distantsõpe, lärm, stiimulirohkus, aga ka kättesaamatud ilustandardid, kliimakatastroof, maailma ülerahvastatus, sõda ja muud kriisid. „Kas meie täiskasvanutena oskame olla nende jaoks olemas? Kas me oskame nendega nendel teemadel vestelda, ilma et me ütleksime, et ah, ära räägi mõttetut juttu?“ küsis Maikalu.
Maikalu sõnal vajavad meie lapsed terveid ja rõõmsaid lapsevanemaid ning koolides peavad olema psühholoogid. „Hetkel on koolipsühholoogid olemas 53 protsendis koolides. Me oleme avanud koostöös haridusministeeriumiga koolipsühholoogide nõuandeliini, et oleks võimalik koolipsühholoogiga nõu pidada ka nendel, kelle koolis koolipsühholoogi ei ole,“ rääkis ta. Maikalu selgitas, et seadus ütleb niimoodi, et kui laps või lapsevanem pöördub kooli ja ütleb, et tal oleks vaja psühholoogi, siis ta peab saama selle psühholoogi nädala jooksul, kriisiolukorras järgmisel päeval. „Ja kui see psühholoog leitakse väljastpoolt ehk erasektorist, siis tegelikult peab kool selle lapsevanemale ja lapsele kinni maksma. Lapsevanem ja laps ei pea ise maksma koolipsühholoogi teenuse eest.“
Samuti esinesid istungil ettekannetega Eesti Noorteühenduste Liidu juht Triin Roos ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni tegevjuht Ott Oja.
Läbirääkimistel võtsid sõna Liina Kersna (RE), Toomas Jürgenstein (SDE), Priit Sibul (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Tarmo Kruusimäe (I).
