Riigikogu infotunnis vastas peaminister Kaja Kallas Riigikogu liikme Indrek Saare küsimusele ebavõrdse kohtlemise põhjuste kohta energiakulude hüvitamisel.
Saar juhtis küsimust esitades valitsusjuhi tähelepanu sellele, et valitsuses välja töötatud energiakulude hüvitamise meetmetega toetatakse elektriga oma eluruume kütvaid inimesi sisuliselt kaheksa korda vähem kui neid inimesi, kes gaasiga kütavad. Kaugküttega kütvatele inimestele ei tule Saare sõnul valitsus üldse appi. Saar küsis valitsusjuhilt, mis on sellise diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise põhjus?
Peaminister Kallas selgitas, et valitsus on teinud nii üleüldised meetmed kõigile inimestele kui ka sihitud meetmed. Üleüldiste meetmetena nimetas ta võrgutasu alandamist 50 protsendi võrra kõigile, gaasi võrgutasu alandamist 100 protsendi võrra, samuti kõigile.
„Siis me oleme teinud sihitud meetmed, et rohkem aidata neid peresid, kes seda vajavad ehk alla mediaansissetulekuga peresid, kelle hinnatõusust gaasi, elektri ja keskkütte puhul hüvitame 80 protsenti,“ selgitas Kallas.
Kallas juhtis tähelepanu, et valdav osa ehk umbes 82–83 protsenti elektritarbijatest tarbib alla 650 kilovatt-tunni kuus ja neid puudutab meede, mille puhul on hinnalaeks seatud 120 eurot megavatt-tunni kohta või 12 senti kilovatt-tunni kohta. „Kõik, mis sealt üle läheb, selle riik hüvitab,“ ütles Kallas. Gaasitarbijatele mõeldud meetmega algab hinna hüvitamine üle 2,75 megavati tarbimise ja hinnaga 65 eurot megavatt-tunni kohta.
Kaugkütte kompenseerimine läheb peaministri sõnul sihitud meetme alla. Ta tõi välja, et kaugkütjad on väga erinevad. Osad kaugkütjad kasutavad puiduhaket, mille hind ei ole oluliselt tõusnud ja osadel on kaugkütte hind palju tõusnud, sest seal kasutatakse sisendina gaasi.
Kallase sõnul puudutab gaasi võrgutasu alandamine ka neid kaugkütjad, kes kasutavad gaasi. „See peaks seda hinda alla tooma ja mida rohkem seda gaasi tarbitakse, seda suurem on ka võrgutasu selle pealt,“ rääkis Kallas. „Ehk siis tegelikult sisendhinnad ka kaugkütjail, kes kasutavad gaasi, lähevad madalamaks.“
Kallase sõnul töötab valitsus veel meetmega, et aidata ettevõtjail just gaasi hinnaga toime tulla. „Senikaua saavad just need inimesed, kes pihta saavad, sellest sihitud meetmest abi ka kaugküttearvete ja hinnatõusude hüvitamisest,“ lisas ta.
Kallas vastas veel Sven Sesteri küsimusele koroonakriisist, Helle-Moonika Helme küsimusele kärbetest ja Anti Poolametsa küsimusele „Eesmärk 55“ kohta.
Kaitseminister Kalle Laanet vastas Henn Põlluaasa küsimusele Kaitseliidust ja Alar Lanemani küsimusele õhutõrje arendamise kavadest.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastas Helir-Valdor Seederi küsimusele energiahindadest, Heljo Pikhofi küsimusele energiapoliitikast ja Helmen Küti küsimusele tasuta ühistranspordist
