Riigikogu infotunnis räägiti võrgu läbilaskevõime suurendamise vajadusest

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles Riigikogu infotunnis, et võrgu läbilaskevõime on elektrisüsteemis oluline pudelikael, ent selle probleemiga tegelemiseks on Riigikogu menetluses eelnõu.

Riigikogu liige Lauri Laats ütles küsimust esitades, et peaksime aastaks 2030 tootma sama palju roheenergiat, kui tarbime, mis eeldab miljarditesse ulatuvaid investeeringuid. Ta küsis, kuidas on kavas lahendada võrgu läbilaskevõimega seotud probleem tarbimisel.

Minister nentis, et võrgu läbilaskevõime on probleem. Ta viitas, et selle lahendamiseks on Riigikogus teiseks lugemiseks ettevalmistamisel eelnõu, mis aitab võrgutasud teha paremini ettemääratavaks. „Ehk kui me räägime põhivõrgust, mida Elering haldab, seal oleks selge, et pool sellest võrgutasust on kaetud Eleringi fikseeritud hinnakirja järgi ja teine pool saab olema kaetud juba liituja poolt,“ selgitas Sutt.

„Ilmselt te ise ka päikeseenergia arendajana teate, et see võrk, elektrivõrk, on üles ehitatud vana aja järgi või selle aja järgi, kus tootmine oli idas ja tarbimine oli üle Eesti laiali. Nüüd on meil hajatootmine ja tarbimine ja seetõttu võrgu ümberehitused võivadki olla väga kallid, kui see viimane liitumissoov sinna võrku toob endaga kaasa ka näiteks vajaduse ehitada midagi ümber alajaamas. See on see peamine kitsaskoht,“ lausus energeetika- ja keskkonnaminister.

Sutt lausus, et kui eelnõu saab Riigikogus valmis ja vastu võetud, siis läheb olukord Eleringi võrguga liitujate jaoks selgemaks, ent aitab kaasa ka Elektrilevi poole pealt. „Tõsi on ka see, et jaotusvõrk on üsna vana ja seal ongi vaja teha täiendavaid investeeringuid, mida aja jooksul on tehtud erinevatel põhjustel liiga vähe,“ märkis minister. Ta lisas, et algatamisel on uuring Elektrilevi jaotusvõrgu seisundi kohta, et võrgu arendamist pikemalt planeerida.

Minister märkis veel, et soodsate päikese- ja tuuleolude korral on ka elektri hind madalam.

Energeetika- ja keskkonnaminister vastas veel Anti Allase küsimusele maade riigile võõrandamise tingimuste kohta.

Peaminister Kristen Michal vastas Helle-Moonika Helme küsimusele sotsiaalse õiguse, Urmas Reinsalu küsimusele inflatsiooni leevendamise ettepanekute, Lauri Läänemetsa küsimusele Eesti inimeste toimetuleku halvendamise, Riina Solmani küsimusele vaesuse ning Ants Froschi küsimusele julgeoleku- ja kaitsevaldkonna personalipoliitika kohta.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas Vadim Belobrovtsevi küsimusele omavalitsustele sunniraha määramise ning Vladimir Arhipovi küsimusele õpetajate puuduse ja järelkasvu perspektiivide kohta.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.