Foto. Margus Johanson!
Riigikogu ei toetanud täna 37 saadiku algatatud umbusaldusavaldust sotsiaalminister Karmen Jollerile.
Ministrile umbusalduse avaldamise poolt oli 33 Riigikogu liiget. Umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Umbusaldusavalduse algatajaid esindanud Martin Helme ütles Riigikogus, et opositsioonisaadikute hinnangul on Joller kaotanud usalduse väga erinevatel põhjustel. Esiteks nimetas ta soovi tõsta 10 protsendi võrra erihoolekandeasutuste omaosalust. „Teiseks, minister Jolleri jaoks on saanud tavaks langetada olulise mõjuga otsuseid kabinetivaikuses. Näiteks soovist tõsta erihoolekandeasutuste omaosalust said erivajadustega inimeste esindajad teada meedia vahendusel,“ rääkis ta.
Samuti tõi Helme esile valitsuse plaani võtta senisest suuremal määral kasutusele eratervisekindlustust, mis suurendab tema sõnul veelgi ebavõrdsust ja vähendab madalapalgaliste võimalusi saada tasuta arstiabi. Ta heitis ette ka seda, et minister pole kuulda võtnud ettepanekut vabastada puuetega inimesed automaksust ning ministeerium pole siiani avaldanud 1. septembril jõustunud uue rahvatervishoiu seaduse juurde käivaid nõudeid hoolekandeasutuste elutingimustele, mistõttu on pandud ootele hoolekandeasutuste uued taotlused kohtade juurde loomiseks.
Lisaks pole minister teinud Helme sõnul sisulisi muudatusi ravijärjekordade vähendamisel ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna rahaprobleemide lahendamisel. „Ministri huvipuudus või lausa ükskõiksus viibki selliste otsusteni, kus sisuliste lahenduste asemel valitakse kergem tee ehk tõstetakse lihtsalt omaosalust,“ ütles Helme, kelle sõnul pole minister näidanud üles ka initsiatiivi, et lahendada naiste varjupaikade kroonilist alarahastatust.
Joller ütles parlamendi ees, et talle ette heidetavaid teemasid tuleks arutada teisi meetodeid kasutades. „Meil on olnud palju suurepäraseid ministreid, kellest igaüks on teinud oma otsused ja oma valikud selles poliitilises olukorras, mis on Eestis parasjagu, selles geopoliitilises olukorras, selle raha juures, mis on olemas olnud, ja selle usaldusega, mille valijad on andnud,“ rääkis ta ning lisas, et talle meeldiks, kui praeguseid valikuid saaks arutada konstruktiivselt ja palju sisulisemalt, näiteks kohtumistel fraktsioonides.
Rääkides erihoolekandest, ütles minister, et riik katab teenuse osutamise kulud ning omaosalus on vajalik selleks, et katta teenusega seotud toitlustus- ja majutuskulud. „Seda raha, mis riik maksab, on selle valitsuse otsusega järgmisest aastast 4,2 miljonit eurot rohkem. Ma loodan, et te võtate vastu riigieelarve, kus see kirjas on,“ ütles Joller. „Kui me soovime, et meil jätkuks teenusekohti kas või nii palju, et need inimesed, kes praegu on teenusel, saaksid seda jätkuvalt, et neid kohti ei hakataks kinni panema, sest toidu ja majutuse hinnad on tõusnud, siis on vaja, et me tõstame omaosalustasu. See ei ole kohustus, see on ettevõtjatele võimalus, see on lubatud piir.“
Jolleri sõnul ei vasta tõele, justkui valitsusel oleks plaanis kasutusele võtta suuremas mahus eraravikindlustust, ega ka see, justkui poleks ta võtnud kuulda ettepanekut vabastada puudega inimesi automaksust. „Olen küll võtnud. Need arvutused ja arutlused on meil tegelikult käimas ja hetkel me otsime tehnilisi võimalusi selle rakendamiseks,“ lausus minister, kes rääkis oma sõnavõtus ka puuetega inimeste organisatsioonidega tehtavast koostööst.
Joller selgitas, et rahvatervishoiu seaduse juurde käivate nõuete määrus sai allkirja eelmisel nädalal ning ravijärjekordadest olulisem on luua süsteem, et inimesed jõuaksid õigel ajal õige arsti juurde. „Kõige lihtsam selleks on rakendada e-konsultatsiooni, millega ma olen edasi läinud,“ kinnitas ta. Viimase etteheite kohta ütles ta, et naiste tugikeskuste kulumudel on plaanis üle vaadata tuleval aastal.
Joller rõhutas Riigikogus, et sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond on meie kõigi ühine mure, ning kutsus saadikuid suuremale koostööle. „Teeme palun koostööd ja teeme siis need asjad korda! Vaadake, kust me oleme tulnud ja kuhu me oleme jõudnud. Meil on palju tööd ees, aga meil on väga palju ka tehtud. Ärme mõtleme, et kõik on halvasti,“ ütles ta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Tanel Kiik.
Riigikogu võttis vastu neli seadust
Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (602 SE), mis võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni.
Seaduse eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset. Näiteks ei ole teenuse osutamise lepingute puhul reguleeritud töö- ja puhkeaeg, puhkus, miinimumtöötasu ega töölepingu ülesütlemine, sealhulgas etteteatamistähtajad ja hüvitised.
Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatavad nõuded näevad ette, et lisatundide tegemisest võib keelduda, kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt 10 tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil.
Riigikogu tegi menetluse käigus täpsustuse, mille järgi tuleb ka alaealistele maksta paindliku tööaja korral vähemalt 1,2-kordset alampalka. Samuti tehti muudatus, mille järgi võivad põhikooli lõpetanud 15–17-aastased soovi korral ja seadusliku esindaja nõusolekul töötada täistööajaga, nagu oli enne õppimiskohustuse ea tõstmist aasta algusest.
Veel täpsustas parlament alaealiste tööaega. Seadus võimaldab õppimiskohustuslikul alaealisel töötada koolivälisel päeval rohkem tunde kui koolipäeval. Koolipäeval saavad alaealised töötada kaks tundi, koolivälisel päeval sõltuvalt vanusest viis kuni kaheksa tundi päevas. Lisaks on 7–12-aastasel alaealisel võimalik edaspidi töötada koolivaheajal kuni kuus tundi päevas ning 30 tundi seitsme päeva jooksul senise kolme ja 15 tunni asemel.
Parlament lisas seadusesse ka sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks. Seadus näeb ette, et paindliku tööaja kokkuleppe alusel töötaval töötajal on õigus nõuda kokkulepitud töötundide arvu suurendamist, kui ta on viimase kuue kuu jooksul vähemalt neljal kuul töötanud kokkulepitud tundidest rohkem.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik. Sõna võtsid ka Madis Timpson Reformierakonna ja Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 44 ja selle vastu oli 19 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (664 SE), mille eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid Kaitseväe tegevusse.
Muudatuste kohaselt luuakse uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus –, mis võimaldab reservväelastel osaleda ajutiselt Kaitseväe ülesannete täitmises koosseisuvälisel ametikohal. See hõlmab näiteks instruktoritena ajateenijate väljaõpet, alalise valmiduse üksuste mehitamist või osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.
Samuti laiendatakse seadusega ajateenijate võimalusi panustada Kaitseväe ülesannetesse, võimaldades neil pärast teatud väljaõppe läbimist osaleda rahvusvahelistel mereväe operatsioonidel. Seadust muudetakse, et mereväes, kus ajateenijad moodustavad märkimisväärse osa meeskonnast, oleks võimalik saada praktilist kogemust NATO miinitõrjegruppides. Muudel rahvusvahelistel missioonidel ajateenijad osaleda ei saa.
Kaitseväes töötavad tsiviilisikud ja avalikus teenistuses olevad töötajad saavad seaduse kohaselt võimaluse osaleda sõjaväelistel õppustel ja läbida vajaliku väljaõppe, mis aitab vähendada vajadust tegevväelaste järele rahuajal ja võimaldab olemasolevaid ressursse paremini kasutada.
Menetluse käigus leidis toetust ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt. Muudatuse kohaselt täiendatakse kaitseväeteenistuse seaduses ajateenistusse kutsumata jätmise asjaolude loetelu sättega, mille järgi ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda eesti keelt vähemalt B1-tasemel.
Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.
Teiste muudatustega loobutakse reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.
Seaduse vastuvõtmist toetas 66 ja selle vastu hääletas viis Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse (717 SE), mille eesmärk on soodustada inimeste tööellu naasmist ja parandada ravikindlustusele ligipääsu.
Seaduse kohaselt võib haiguslehel viibinud inimene naasta kohandatud tööle senise 61. päeva asemel juba 31. päeval. Seletuskirja kohaselt soodustab muudatus varasemat tööellu naasmist ja toetab töövõime taastumist.
Samuti muudetakse seadusega haigushüvitise arvutamise korda rasedate puhul, välditakse haigus- ja töötuskindlustushüvitise samal ajal maksmist ning laiendatakse vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise võimalusi, kaotades senised lepingu sõlmimise piirangud.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 54, vastu kuus ja üks saadik jäi erapooletuks.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud isikuid sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse (681 SE), mille kohaselt ühineb Eesti inimesi sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 2006. aastal.
Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eestil koos teiste osalisriikidega tõhusamalt võidelda kaduma sundimise kui tõsise kuriteoga, millega piiratakse inimese vabadusõigust. Seletuskirja kohaselt näitab konventsiooniga ühinemine Eesti tahet ja valmidust tõkestada sunniviisilise kadumise juhtumeid ning abistada selle kuriteo võimalikke ohvreid, tagades neile õiguse heastamisele ja õiguskaitsele.
Eesti on toetanud konventsiooni väljatöötamist ja selles protsessis ka osalenud. Samuti on Eestile lähedane konventsiooni eesmärk ja sisu, arvestades Eesti ajaloolist kogemust repressioonidega. Võitlus karistamatusega on seletuskirja järgi Eesti välispoliitika üks prioriteete ning konventsiooniga ühinemine on sellega kooskõlas.
Seaduse vastuvõtmist toetas 53 Riigikogu liiget.
Kaheksa eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (732 SE), mille kohaselt kehtestatakse varem Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus riikliku teenusena.
Õigusselguse suurendamiseks täpsustakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutaja tagatavate abivahendite regulatsiooni. Toimetulekutoetust puudutavad muudatused teevad seletuskirja kohaselt toetuse taotlemise lihtsamaks ja õiglasemaks. Muudatused hõlmavad ka perekondade ja töötamise toetamist ning eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist.
Üksi elava pensionäri toetuse määra kehtestamise õigus antakse valdkonna eest vastutavale ministrile. Sammasteülese pensioni arvutamiseks täpsustatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi edastatavaid andmekoosseise. Lisaks ühtlustatakse sotsiaalmaksu jagamise reegleid, tagades osalise või puuduva töövõimega töötajatele võrdse kohtlemise pensioniõiguste kujunemisel.
Sotsiaalkomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatuse, mille järgi peab inimene, kellele Sotsiaalkindlustusamet on pakkunud erihoolekandeteenuse kohta, 10 tööpäeva jooksul otsustama, kas ta võtab koha vastu või mitte, ning sellest ametit teavitama. Samuti viis komisjon eelnõusse muudatuse, et oleks üheselt mõistetav, kuidas arvestada toimetulekutoetust, kui taotleja või tema perekonnaliige viibib toimetulekutoetuse taotlemise kuul ajateenistuses.
Komisjon täiendas eelnõu ka sättega, mille järgi võib omavalitsus toimetulekutoetuse määramisel mitte arvestada taotleja ja tema perekonnaliikmete väikeseid sääste, kuna väike puhver ei võrdu toimetulekuga. Kaalutlusotsusele antakse piirid, et praktikat ühtlustada ja vaidlusi vähendada: säästude suurus võib olla perekonna esimese liikme puhul kolmekordne ja iga järgmise perekonnaliikme puhul poolteisekordne Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum, mis praegu on 346 eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja fraktsiooni mittekuuluv Peeter Ernits.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE), mis võimaldab esitada ees- ja perekonnanime muutmiseks avalduse rahvastikuregistri veebikeskkonnas ning teha teatud juhtudel nimemuutmise otsuse ja kande automaatselt.
Kui praegu saab inimene nimemuutmise avalduse esitada kas neljas perekonnaseisuasutuses kohapeal või digitaalselt allkirjastatuna, siis eelnõuga asendatakse viimane võimalus avalduse esitamisega turvalises veebikeskkonnas. Andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele kontrollitakse andmekogude abil ning kui kõik nimemuutmise eeldused on täidetud, tehakse otsus ja kanne rahvastikuregistrisse automaatselt.
Kui automaatotsust ja -kannet teha ei saa, edastatakse nimemuutmise avaldus ametnikule, kes jätkab menetlust tavapärases korras. Eelnõu järgi peab ametnik tegema kaalutlusotsuse näiteks juhul, kui inimene soovib eesnime, mida pole rahvastikuregistris varem aktsepteeritud, või perekonnanime, mida tema suguvõsas pole registri andmetel esinenud.
Menetluse käigus viidi eelnõusse muudatus, mille kohaselt ei saa nime muuta inimene, kes on süüdi mõistetud alaealise suhtes seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemise eest.
Läbirääkimistel võttis sõna fraktsioonitu Riigikogu liige Peeter Ernits.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE), millega tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus ja likvideeritakse valitsuse omandireformi reservfond. Maa erastamisest laekunud raha kasutamine otsustatakse edaspidi riigieelarve menetluse käigus.
Omandireformi reservfond loodi selleks, et katta taasiseseisvumise järel demokraatlikule riigikorrale ülemineku käigus reformidega kaasnenud kulusid. Reservfondi laekub raha omandireformi käigus erastatud riigimaa eest ja seda kasutatakse vara tagastamise, kompenseerimise, erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Fondist on muu hulgas rahastatud ehitismälestiste hooldamist ja taastamist ning riigile loovutatud korteriomanditega seotud kulusid.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on tegevused, mille katmiseks reservfond loodi, praeguseks ammendumas ja fond on oma eesmärgid enamjaolt täitnud.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (735 SE), millega tõstetakse riigihangete vaidlustuste riigilõivumääri, et viia need vastavusse tegelike kuludega.
Seletuskirja kohaselt lahendab riigihangete korraldamisest tekkinud vaidlusi kohustusliku kohtuvälise organina riigihangete vaidlustuskomisjon, mille töökoormus on vaidlustuste arvu kasvu tõttu märkimisväärselt suurenenud. Kui algselt plaaniti komisjoni tegevuse kulud katta vaidlustusasjade riigilõivude arvelt, siis praegu katavad need vaid poole tööjõukuludest. Vastavad riigilõivumäärad kehtivad alates 2007. aastast, mil komisjon loodi.
Eelnõuga tõstetakse riigihanke vaidlustamise riigilõivumäärad kahekordseks: 640 eurolt 1280 eurole, kui riigihanke eeldatav maksumus jääb rahvusvahelisest piirmäärast allapoole, ning 1280 eurolt 2560 eurole, kui eeldatav maksumus on piirmäärast suurem või sellega võrdne. Seletuskirja kohaselt mõjutab eelnõu kõigi riigihangete vaidlusi, kuna vaidlustuskomisjoni otsuse edasi kaebamisel tuleb riigilõivu tasuda samas määras ka haldus- ja ringkonnakohtus.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (690 SE), mille eesmärk on muuta Eesti kapitaliturg ettevõtetele atraktiivsemaks ja lihtsustada kapitali kaasamist väikesemahuliste väärtpaberiemissioonide korral.
Eelnõuga tõstetakse prospekti koostamise kohustuse piirmäär seniselt kaheksalt miljonilt 12 miljonile eurole. See tähendab, et kuni 12 miljoni euro suuruse avaliku väärtpaberipakkumise puhul piisab lihtsamast teabedokumendist. Emitendile antakse suurem paindlikkus ka prospekti keele valikul ning vähendatakse investeerimisteenuste pakkujate regulatiivset koormust. Lisaks luuakse eelnõuga Finantsinspektsioonile võimalus määrata turukuritarvituste eest trahve äriühingu käibega proportsionaalselt.
Teise lugemise läbis Riigikogu 16 liikme algatatud hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (728 SE), millega soovitakse hasartmängumaksu laekumiste kaudu suurendada spordi ja kultuuri rahastamist.
Eelnõu eesmärk on ajakohastada hasartmängudele ja nende korraldamisele kehtivaid regulatsioone, et tõsta Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust. Eelnõu näeb ette, et hasartmängumaksu langetatakse etapiliselt poole protsendipunkti kaupa aastas kuuelt protsendilt neljale. Algatajate sõnul on eesmärk kujundada maksustamissüsteem, kus riigieelarvesse jääb kindel baasosa ja lisatulu tekib turu tegeliku kasvu arvelt.
Seletuskirjas viidatakse Arenguseire Keskuse raportile „Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas“, mille kokkuvõttes märgitakse, et kaughasartmängudelt laekuv maks saaks tuua kultuuri ja spordi rahastamiseks lisatulu. Turuosaliste hinnangute alusel tehtud simulatsiooni järgi võib kaughasartmängudelt laekuv maksutulu optimistlikuma prognoosi kohaselt 2029. aastaks mitmekordistuda. Selle potentsiaali kasutamine eeldab raporti kohaselt nii riigi võimekuse tõstmist menetlustoimingutes kui ka seda, et võrreldes teiste riikidega loodaks atraktiivne maksumäär ja -disain.
Eelnõuga soovitakse muu hulgas korrigeerida kaughasartmängu mõistet, tõsta hasartmängu mängija vanusepiiri ja hasartmänguseaduse rikkumise eest kohaldatava rahatrahvi suurust ning luua hasartmängu korraldusloa peatamise ja hasartmängudes krüptovara kasutamise võimalused.
Rahanduskomisjon tegi eelnõusse kokku 32 muudatusettepanekut, millega täpsustatakse muu hulgas hasartmängu korraldamise tegevuslubade taotlemist ja andmist ning antakse Rahapesu Andmebüroole õigus saada Maksu- ja Tolliametilt hasartmängukorraldaja aruandluse andmeid, et teha riskipõhist järelevalvet. Samuti panevad muudatused Rahandusministeeriumile kohustuse teha hiljemalt 2029. aasta 1. veebruariks analüüs, et hinnata seaduse eesmärgi saavutamist, kaasnevat mõju ja regulatsiooni tulemuslikkust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kadri Tali ja Tarmo Tamm Eesti 200 ning Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist. Sõna võttis ka fraktsioonitu Peeter Ernits.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamise poolt oli 17 ja selle vastu hääletas 48 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE), millega jäetakse ära 2026. aastasse planeeritud tulumaksumäära ja ettevõtluskonto maksumäära tõus ning pikendatakse Ukraina toetuseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks veel jõustumata seadusemuudatused, mis oleks uue aasta algusest tõstnud tulumaksumäära 22-lt 24-le ning ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulu maksumäära 20-lt 22 protsendile. Eelnõu seletuskirja kohaselt loobutakse maksumäärade tõstmisest, et hoida maksukoormus mõõdukal tasemel, ergutada majanduskasvu ja sisetarbimist ning soodustada inimeste toimetulekut.
Ukraina jätkuvaks toetamiseks pikendatakse kaheks aastaks ehk kuni 2027. aasta 31. detsembrini annetuste maksuvabastuse erikorda kaheksale heategevuslikule ühingule. Eelnõu kohaselt saavad residendist juriidilised isikud Ukraina toetuseks tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi teha MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule, MTÜ-le Rotary Klubi Tallinn Vanalinn ning MTÜ-le Freedom Convoy.
Läbirääkimistel võttis sõna fraktsiooni mittekuuluv Tanel Kiik. Samuti pidasid kõne Aivar Kokk ja Urmas Reinsalu Isamaa, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Sõerd Reformierakonna ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE), millega rakendatakse Euroopa Liidu fiskaalse järelevalve uuendatud raamistik, täpsustatakse eelarvenõukogu rolli ja ülesandeid ning uuendatakse siseriikliku eelarvereegli nõudeid.
Eelarve arusaadavuse ja läbipaistvuse suurendamiseks muudetakse eelnõuga aastase riigieelarve seaduse ülesehitust. Riigieelarve liigendus muudetakse terviklikumaks ja kaotatakse detailne seaduse lisa, millest oluline osa tuuakse seaduse põhiossa. Uus eelarve ülesehitus hakkab eelnõu järgi kehtima juba 2026. aasta riigieelarvele. Samuti sätestatakse selged reeglid valitsuse reservi suurusele ja täpsustatakse riigi laenude andmise tingimusi.
Ministritele lisandub kohustus teavitada Riigikogu rahanduskomisjoni koos selgitustega jooksvatest eelarvemuudatustest. Samuti reguleeritakse riigieelarvest toetuste andmise tingimusi ning täpsustatakse kohalike omavalitsuste ja riigieelarve seoseid.
Rahanduskomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatuse, mille järgi jäädakse praeguse tasakaalureegli piirmäärade juurde, mis on 0,5 protsenti SKPst, kui võlatase on üle 30 protsendi SKPst, ja üks protsent, kui võlatase on alla 30 protsendi. Samuti lisatakse eelnõusse säte, mis määratleb mõõdikutele esitatavad nõuded, et edaspidi oleks Riigikogul ja avalikkusel lihtsam hinnata eelarveliste kulutuste sihipärasust, efektiivsust ja tulemuslikkust.
Riigieelarvega seotud muudatustega sätestatakse, et 2026. aasta riigieelarve sisaldab nii tegevuspõhist kui ka majanduslikku vaadet. Eelnõu näeb ette tänavuse eelarvega kaasas oleva lisa integreerimise juba 2026. aasta seadusesse. Kulude tegevuspõhises jaotuses esitatakse majanduslik sisu ning sellele lisatakse asutuste koondeelarvete vaade. Riigieelarve lisakatteallikate jaotuses tuuakse välja ainult piirmääraga vahendid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud Riigikogus toetust. Katkestamise poolt oli 20, vastu aga 44 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis kolm eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (699 SE). Eelnõuga kiidetakse heaks meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatused, millega tagatakse Eesti õiguse vastavus rahvusvahelistele standarditele.
Muudatused puudutavad laevapere liikmete õigusi ja heaolu, sealhulgas kahju hüvitamist, abi hülgamise korral, internetiühenduse võimaldamist laeval, meditsiiniabi, surnukeha kojutoimetamist ning surmajuhtumite uurimist. Samuti täpsustatakse muudatustega tööohutusnõudeid ja dokumentide sisu, mis tõendavad lepinguliste kohustuste täitmise tagatisi. Eesti ratifitseeris meretöö konventsiooni 2016. aastal.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (700 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle rahvusvahelised tööstandardid, et parandada laevapere liikmete ja kalurite töö- ja elutingimusi ning tugevdada meresõiduohutust.
Eelnõuga võetakse meretöö seadusesse üle Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatused ning kolme Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmata sätted. Muu hulgas aitavad muudatused lahendada Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse.
Esimese lugemise läbis keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE), millega lubatakse kasutada öösihikut, et küttida nuhtlusisendeid, vajadusel tõrjuda võõrliike ja hukata vigastatud ulukeid. Eelnõu näeb ette teatud juhtudel tasuta jahiloa väljaandmise ning jahi lubamise kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndis.
Eelnõu järgi on Keskkonnaametil õigus kehtestada uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks, inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks, võõrliigi surmamiseks, uluki tekitatud kahjustuste vältimiseks ja liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamiseks tingimused ja ajavahemik, mille jooksul on lubatud ulukite laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika abil ning öösihikut kasutades.
Väljapoole jahipiirkonda jäävates piirkondades antakse edaspidi jahiluba välja tasuta, kui luba on vaja nuhtlusisendi küttimiseks või looma kaudu leviva haiguse tõkestamiseks. Selline luba kehtib kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal, aga ka riigi veekogu osas.
Lisaks sätestatakse eelnõus erisus, et sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis kehtivad piirangud ei kohaldu kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamisele sigade Aafrika katku ja teiste uluki kaudu levivate haiguste tõkestamise korral.
Läbirääkimistel võttis sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE), millega sooviti ajakohastada keelevaldkonna õigusraamistikku, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust teeninduses. Eelnõuga sooviti muu hulgas laiendada keelenõudeid platvormitöö tegijaile, kes teenusesaajatega vahetult suhtlevad. Samuti sooviti sätestada taksojuhtidele teenindajakaardi saamise eeldusena riigikeele oskuse nõue.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.
Kultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 45 ja selle vastu hääletas 18 Riigikogu liiget.
Istung lõppes kell 00.03
