Riigikogus oli täna riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigi rahanduse seisu arutelu.
Rahandusminister Mart Võrklaev rääkis, et Eesti on aastakümneid olnud tuntud kui madala võlakoormuse ja korras riigirahandusega riik. „Varasematel aegadel on rahvusvahelised organisatsioonid tihti vaadanud Eesti poole ning toonud meid teistele riikidele eeskujuks,“ ütles ta.
Võrklaeva sõnul viis 2016. aastal võimul olnud valitsus Eesti valitsussektori eelarve kiire majanduskasvu ajal defitsiiti ja ühe esimese suurema eelarvepoliitilise otsusena muudeti riigieelarve baasseadust, et eelarvet oleks võimalik koostada defitsiidis „Järgneva koroonakriisi, energiakriisi ning sõja tulemusel on defitsiit kiirelt ja järsult süvenenud, ulatuses 2020. aastal miinus 5,5%-ni SKP-st, kuna eelarve oli defitsiidis juba enne kriise, kukkusime kriisi ajal sügavamale, kui oleks pidanud, ning sellest august välja ronimine võtab aastaid,“ selgitas ta.
Võrklaev ütles, et viimastel aastatel tekkinud puudujääk on püsiva iseloomuga, sest nii kriisidest tingitud kui ka muud lisandunud kulud on valdavalt püsikulud. Lisaks on rahandusministri sõnul tulnud eelmise aasta veebruaris alanud Venemaa täiemahulise agressiooni tõttu Ukrainas suurendada jõuliselt meie kaitsekulutusi vähemalt 3%-ni SKP-st. „Seega on riigi kulud märkimisväärselt suurenenud, kuid tulusid pole me samal ajal kasvatanud,“ ütles minister.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasiku sõnul on tõstatud arutelu väga oluline, sest see määrab küllaltki palju, kuhu poole Eesti majandus teel on ja kuidas seda majandust juhitakse. „Esiteks peaksime täna kindlasti tegelema riigi rahanduse pikaajalise kestlikkuse tagamisega, sest lähiaastate eelarve puudujääk kujuneb murettekitavalt suureks ja püsivaks,“ alustas ta.
Teiseks tõi Kaasik välja, et eelarvepositsiooni tuleks parandada võimalikult kiiresti, sest see on vajalik nii majanduse sisemise kui ka välise tasakaalu tagamiseks. „Kiire hinna- ja palgakasv on praegu ohuks meie ettevõtete konkurentsivõimele ja kahtlemata eelarve puudujääk on see, mis võib seda konkurentsivõimet veelgi pärssida,“ arvas asepresident.
Kaasik ütles ka, et mida hiljem suurema võlakoormuse juures eelarve tasakaalu hakatakse taastama, seda ulatuslikum on selle saavutamiseks vajalikud kärped ja seda ulatuslikumad on ilmselt ka need mõjud majandusele. Kolmandaks tõi ta välja, et otstarbeks ilmselt oleks viia läbi valitsussektori kulude ja maksusüsteemi põhjalik ülevaatus, et leida need poliitilised kokkulepped, kuidas tagada riigi rahanduse seisu paranemine püsivalt.
Eesti panga asepresident ütles, et täna peab kindlasti tegelema riigi rahanduse pikaajalise kestlikkuse tagamisega, sest lähiaastate eelarve puudujääk kujuneb murettekitavalt suureks ja püsivaks. „Seda peaksime tegema võimalikult kiiresti ja otstarbekas on üle vaadata kindlasti nii kulud kui ka tulud erinevates vaadetes ja püüda jõuda poliitilisele kokkuleppele, et me suudame seda ka pikaajaliselt tagada, seda paremat seisu,“ ütles Kaasik lõpetuseks.
Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets keskendus oma ettekandes kahele küsimusele – milline on Eesti riigi rahanduse tänane seis ja selle kujunemisteekond ning milline peaks olema eelarvepoliitika edaspidi. Eametsa sõnul tuleb praeguse olukorra mõistmiseks minna kaks-kolm aastat ajas tagasi. „Etteruttavalt võin juba ära öelda, et riigi kulud on kasvanud kiiremini kui riigi tulud ja selle vahe tagasi tegemiseks oleks vaja tulude poolt järgi aidata või kulude kasvul hoogu maha võtta või tegema mõlemat korraga,“ ütles ta.
Viimaseid aastaid kokkuvõttes tõi eelarve nõukogu esimees välja, et kulude eeliskasv sai alguse 2020. aastal, kui pandeemia puhkemisel võttis toonane valitsus vastu otsuse, et juba tehtud kuluplaane muutma ei hakata vaid vastupidi, majandust asutakse laenuraha toel toetama. „Kokkuvõttes kasvasid riigi kulud 2020. aastal mitte algselt planeeritud 6%, vaid 13% ja riigi tulude kasv jäi praktiliselt nulli,“ märkis Eamets.
Eelarve nõukogu esimehe ettekandest selgus, et 2021. aastal valitsussektori kulud kasvasid väga kõrgelt võrdlusbaasilt 6% ja majanduse kiire taastumine 2021. aastal tõi kaasa ka riigi tulude kasvu. „Maksutulud kasvasid pea 17% ja tulemus oli see, et eelarvepuudujääk kujunes oodatust palju väiksemaks,“ ütles ta. Samas aitas Eametsa sõnul riigi rahanduse keerulist seisu peita natuke ka teise pensionisamba reform, mille kõrvalmõjuna laekus riigile täiendavat maksutulu mitusada miljonit eurot. „Tegemist oli ühekordse lisatuluga, mis laekus riigile keerulisel ajal ja millega edasistel aastatel sellises mahus kindlasti arvestada ei saa,“ lisas ta.
2022. aasta kohta ütles Eamets, et riigi kulud kasvasid 9–10%, kuid veelgi kiiremalt kasvasid riigi tulud. Ta tuletas meelde, et kui 2021. aasta sügisel asuti koostama 2022. aasta eelarvet, siis oodati 4%-st majanduskasvu ja umbes sama kiiret hinnatõusu, reaalsuses aga nähti väikest majanduslangust ja peaaegu 20%-list hinnatõusu. „Tänu sellisele hinnatõusule laekus oodatust ka oluliselt rohkem maksutulu ja maksutulud osutusid ligi 850 miljoni euro võrra suuremaks, kui oli algselt plaanitud,“ tõi ta näiteks. Jällegi nähti Eametsa sõnul sarnaselt 2021. aastaga ootamatut lisasüsti riigi tuludes, millega pikemas perspektiivis ilmselt samas mahus arvestada ei saa.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu käsitles oma ettekandes poliitiliste valikute mõju riigi eelarvele. Ta vaatas peale 2021. ja 2022. aasta nominaalselt valitsussektori eelarvepositsioonile, mis vastavalt olid miinuses 2,4% ja 0,9%. „Need numbrid oleks olnud plussis, meil oleks nominaalne valitsussektori eelarve positsioon olnud plussis, kui 2021. aasta kevadel, aga ka 2022. aasta kevadel ei oleks tehtud positiivseid lisaeelarveid,“ ütles ta. Reinsalu sõnul tehti positiivsed eelarved 2021. aastal koroonakriisi põhjendusega ja 2022. aastal põhiliselt energiakriisi ja väiksemas osas riigikaitsekulude tõstmise põhjendusega.
Vaadates värskeid püsikulusid järgmise nelja aasta perspektiivis, ütles Reinsalu, et 2024–2026 kasvavad püsikulud kulud riigile 4 miljardit eurot. „Nagu ma ütlesin, on kulutusi tehtud, otsuseid vastu võetud nelja miljardi euro jagu, plaanitakse seda olukorda, kus meil on üle 4% miinust nominaalses tasakaalus, lahendada olukorraga, projektiga, kus aastas suurendada miinust jooksvalt üle 1% SKP-st,“ ütles ta. Eraldi võetuna on see tema sõnul tulumaksuküüru tegemine. „Jätke ära see asi, see on luksustoode,“ soovitas Reinsalu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Hendrik Johannes Terras Eesti 200, Aivar Kokk Isamaa, Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Maris Lauri Reformierakonna, Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist. Läbirääkimistel osales ka rahandusminister Mart Võrklaev.
