Riigikogu otsustas täna erakorralisel istungjärgul asuda muutma presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seadust, lisaks valis parlament erakorraliselt kaks aseesimeest: esimese aseesimehena jätkab Toomas Kivimägi ja teiseks aseesimeheks sai Arvo Aller.
Riigikogu otsustas jätta presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seaduse (364 UA) muutmata kujul uuesti vastu võtmata. Valitsuse algatatud ja 12. juunil vastu võetud seadusega soovitakse kehtestada mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu. Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma valiku ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist.
President Alar Karis jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata, leides, et selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. Ta märkis, et kuigi seaduse järgi ei maksustata mootorsõidukimaksuga füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimestele kasutamiseks, ning samuti ei pea niisuguse sõiduki eest tasuma registreerimistasu, ei laiene kumbki vabastus inimesele, kelle liikumispuue on sellist laadi, et ta ei vaja sõiduki ümber ehitamist või kohandamist. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ning viia see põhiseadusega kooskõlla.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Aleksandr Tšaplõgin, Vadim Belobrovtsev ja Lauri Laats Keskerakonna, Martin Helme, Rain Epler ja Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist. Samuti esinesid kõnega fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed Kalle Grünthal ja Henn Põlluaas.
Seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist ei toetanud ükski ja selle vastu hääletas 93 Riigikogu liiget. Kuna Riigikogu ei võtnud seadust muutmata kujul uuesti vastu, määrati seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg – 19. juulil kell 16 – ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.
