Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas täna viia kaitseväeteenistuse seadust muutvasse eelnõusse muudatuse, mis võimaldab kas tervislikel, perekondlikel või muudel põhjustel ajateenistuse katkestanud inimestel hiljem soovi korral ajateenistust jätkata.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul vabastatakse ajateenija ajateenistusest enne väljaõppe lõppemist näiteks juhul, kui ajateenijal on tekkinud mõni terviseprobleem, mille tõttu ei vasta ta ajutiselt tervisenõuetele. Kehtiva korra kohaselt võetakse enne tähtaega vabastatud ajateenija reservis oleva isikuna arvele ning tema hilisem reservteenistus sõltub sellest, millises mahus ta väljaõppe omandas ja kas see oli piisav, et määrata ta sõjaaja ametikohale.
Kaljulaidi sõnul on praktika aga näidanud, et vahel soovivad ajateenistuse eri põhjustel ennetähtaegselt lõpetanud inimesed hiljem oma väljaõpet jätkata. „Komisjon otsustas seetõttu luua õigusliku aluse, mis võimaldab inimese soovi korral ja ajateenistuskoha ülema nõusolekul jätkata ajateenistust sealt, kus väljaõpe varem pooleli jäi,“ selgitas ta.
Kaljulaidi sõnul puudutab muudatus ka naissoost ajateenijaid, kes jäävad lapseootele, peavad seetõttu oma ajateenistuse katkestama ning kellel praegu pole võimalust ajateenistusse naasta. „Riik peab tegema kõik selleks, et naistel oleks soovi korral võimalik riigikaitsesse panustada. Muudatus aitab kaasa, et kellelgi ei jääks karjäär Kaitseväes tegemata vaid seetõttu, et ta soovib ühtlasi olla ka ema,“ ütles ta.
Muudatuse kohaselt saab inimene, kelle ajateenistus on katkenud, esitada ajateenistuse jätkamise taotluse Kaitseressursside Ametile ühe korra kuni 27. eluaastani. Kaitseressursside Amet konsulteerib seejärel tema varasema ajateenistuskoha ülemaga, kes hindab, kas inimest on võimalik kaasata väljaõppetsüklisse. Ajateenistuse jätkamise korral jätkub ajateenija väljaõpe sellest väljaõppeetapist, kus tema varasem väljaõpe katkes. Ajateenistuse jätkamise võimalus kehtib ka naistele, kes on asunud ajateenistusse vabatahtlikult, kuid sealt enda soovil 90 päeva jooksul lahkunud. Koos juba läbitud ajateenistusega ja ajateenistuse jätkamisega ei tohi ajateenistuse kestus ületada 11 kuud.
Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (623 SE) reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides.
Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ning senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe määratud arstidele. Et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata. Samuti sätestatakse eelnõuga väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.
Riigikaitsekomisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu ette teisele lugemisele 14. detsembriks.
